Abi osutajatest abi saajateks

Tallinna Linnaarhiivis on 1557. aastast säilinud kaks nimekirja. Veebruaris koostatud nimekirjas on umbes 950 nime ja 14. juulil alustatus ligi 1340 nime. Viimase nimekirja 13. lehe algusest leiab aegnalase Jürgen Sani ja järgmiselt realt Katryni. Nimede järgi on kirjutatud vilja (rukki) kogused vastavalt 4 vakka ja 1 vakk (1 Tallinna vakk = 3 külimittu = 36 toopi = 47,88 liitrit). See on andnud ainest tõlgendusele, et saarel elas ka jõukamat rahvast, kes linna puudusekannatajaid aitasid (A. Viidas “Viimsi ajalugu” l. 80, 1992; H. Gustavson “Aegna” l. 23, 1998; R. Nerman “Aegna” l. 16, 2008). Ent saare kidur kasvupinnas ning kuni 19. sajandi teise pooleni kalapüügist äraelamise võimaluste piiratus seda mõtet ei toeta. Niisamuti on abi osutamise aastaks kirjutatud ekslikult 1557 asemel 1577. Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist Kalmer Mäeorg ongi jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole annetajate, vaid hoopis 1557. ikalduse ja nälja-aastal Tallinna rae poolt abi saanud linnaelanike nimekirjadega. Nimistus esineb tihti vaid eesnimi või ainult ametinimetus: kalur, kangur, pootsman, habemeajaja. Palju on ka nimeta naisi, „üks laps“, „pime“ jms. Nimekirjast ei leia raehärrasid ja kaupmehi ning käsitöölisedki on pigem mittesaksa (Olevi) gildi ametitest.

1557. aasta säilikust  (TLA, f. 230, n. 1, Ba 5, l. 125 ) leiab Aegna elaniku Jürgeni, järgmiselt realt Katryni nime. Viimase on P. Johansen samuti aegnalaseks lugenud (“Põhjala missioon, Tallinna asutamine ja rootslaste asustus Eestimaal, l. 198, Stockholm 1951) , ent sellekohane märge nimekirjas puudub.