Aegna kummitused

Aegnaga on seotud mitmeid huvitavaid legende. Paar värvikamat ka kummitustega.

Ühe legendi kohaselt tulnud 19. sajandi teisel poolel Soomest Aegnale ajateenistusest pakku kaks kaupmeest, kes ühel päeval nagu vits vette ära kadusid. Veidi hiljem tunnistanud saare elanik Karla surivoodil oma pattu, et tema nad rahahimus maha löönud. Laibad aga matnud ta Krõnka sohu. Sest ajast olevat Peetruse väravad Karlale kinni. Nii seostataksegi eraskummalisi olukordi ja juhtumeid tänini saarel Karla rahutu hingega. Kohalikud elanikud on legendi edasiarendusena paigaldanud Karnapi tee algusesse, Krõnka sohu lähedale veskikivi. Kui Karla röövitud raha külastajate abil kivile tagasi saab, lisaks kõik soovidki täidetud, saavat Karla hing ka lõpuks ka rahu.

Teisest legendist on Julius Oengo vorminud 1929. aastal poeemi “Aegna”. See räägib kurva lõpuga armukolmnurgast, kus saaretüdruk Heid eelistas kohalikule kihlatule Maarile saarele elama asunud Cordeliust.

Armuafäär lõppenud meestevahelise arveteõiendamisega, kus Maar õnnetu otsa leidis. Cordelius pages tapatöö järgselt saarelt. Õnnetu (Cordeliusest sedapsi) Heid aga põletati saarerahva omakohtu läbi kohalikus vahitares. Nõnda siis “tormiöödel Aegna rannal käis kummitamas viirastus: noort neidu, lahti juuksepannal, sääl aina nähti merevoos…” .

Nüüd näikse ühelt osalt saare kinnistuomanikelt kultuuripärandit eirates legendidele lisa sündivat, kus enimtootlikud on kinnistuomanikud, kes ise kui kummitused saarel käivad ning mistõttu neile kuuluvad hooned lahtiste uste, akende või siis võsastunud majaümbruse ja rinnuni muruga ka päise päeva ajal kummituslikena paistavad. Mõistagi pärsivad kummituslikud kinnistud saare keskkonda, kaasmajaomanike turvalisust ega vasta puhkajate ootustele.

Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale peavad kinnistu ja ehitise omanikud niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama väljapoole kinnistu piire kasvavate ning liiklemist häirivate ja ohustavate põõsaste ja puuokste kärpimise, rääkimata lahtistest ustest ja akendest. Seda sõltumata legendidest ja kummitustest.