Aegna versus Äigna

Aegnal on üle poolsesaja erinevate keelte vormitud ajaloolist nimekuju. Aegna ühes Eigne, Ägna, Äigna, Äikna jt nimekujudega võeti kasutusele peale Põhjasõda. Tuleb nõustuda Per Wieselgreniga, kes on pakkunud Aegna tuletisteks soome sõnu haikka ´neem´ja häikka ´liivakari, veest väljaulatuv liivasäär´, mis ühtivad hästi nii Lemmiku neeme kui saarest eristuva Lemmiku kaelaliivaga. 

1933nda Äigna postitempel samal aastal Ohvitseride kasiinos avatud saare postiagentuurist üksiku saadetise väärtuse ülemmääraga 50 krooni.

Eesti Vabariigi iseseisvumise järgselt juurdus aasta-aastalt Wulfi kõrval Aegna nimi. Teada on, et 1929ndal nimetati Aegna Äignaks. Nõnda loeb ajaleht Kaja 23.01.1929 artiklist “Mõned kohanimed Harjumaal muudetakse” järgmist: “Viimasel Harju maavalitsuse koosolekul oli kaalumisel siseministeeriumi ettepanek, mõnede valdade ja kohanimede muutmise asjus. Peale asjaosaliste vallavolikogude sooviavalduste ärakuulamist, otsustas maavalitsus soovitavaks tunnistada, et Jõelehtme valda edaspidi Jõelähtmeks, Riisepere valda Riisipereks ja Aegna saart Äigna saareks hüüdma hakataks”.

Saare seadustatud nimi Äigna jäi püsima kuni okupatsioonini, kuniks see võõrvõimudele suupärasema Aegnaga asendus. Viimast kinnitab ka 1939ndal, enne nn baaside lepingut toimunud Viimsi vallakogu nõupidamine, kus küll arutati Harju maavalitsuse ettepanekut muuta Äigna Aegnaks või Aignaks, ent nimi jäi muutmata. Mõistagi, esines ametliku nime kõrval ka Aegna kasutust, niisamuti nagu näiteks veel 1950ndate nõukogude kaartidel Wulfi nimi, mis juurdus juba 15. sajandil.

Teadupärast taastati Eesti Vabariik 1991. a õigusliku järjepidevuse printsiibil, ehk siis, Eesti on seesama riik, mis loodi 24.02.1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Sellest tulenevalt peaks de facto saar kandma Aegna asemel Äigna nime. Või kuidas?