Ajaloo radadel

16.06.1934 kärgatas Valdeku laskeväljal hooletuse tõttu 1909. aastal valmistatud 57 mm läbimõõduga ja 220 mm pikkune soomustläbistav mürsk. Mürsuplahvatus surmas 9 aspiranti, kolm aspiranti said raskelt ja 19 kergemalt haavata.

Ilmselt sellest traagilisest sündmusest ajendatuna algatas kaitsevägede ülemjuhataja käsul 08.08.1934 Kaitsevägede Staabi IV osakonna B jaoskond juurdluse Aegna saare komandatuuri ohvitseride kasiino ette paigutatud kahe 12″ lahingumürsu asjus (ERA f 495, n 3, s 507).

Juurdlust toimetanud kolonel H. Paaviljaan kuulas vahemikus 11-13.08.1934. aastal Aegnal üle 12 isikut. Kaitsevägede staabi ülemale 21. augustiks koostatud ettekandes kirjutab Paavijaan: “Esitan minu poolt toimetatud juurdluse Aegnasaare komandatuuri ohvitseride kasiino ees asetsevate 12″ lahingumürskude asjas. Kõiki asjaosalisi ei saanud ma üle kuulata, sest kol.-ltn. Petzold, kpt. Taadler, mereväe ltn. Martin ja tollaaegsed ajateenijad on reservis, peategelane kpt.-major Bernhoff (pildil) on surnud.”

Üheks ülekuulatavaks oli 11. augustil 1934 rannapatarei nr 3 ülem kapten Konstantin Tingas. Tingas seletas: “Olen kuulnud, et 12″ mürsud on kasiino ette ülesseatud tolleaegse Rannapatarei No. 1 ülema, vanemleitnant Bernhoff´i poolt, kuid isiklikult mürskude kohaletoomist ja ülesseadmist näinud ei ole. Kelle korraldusel ülesseadmine sündis – ei tea. Täpsalt aega ei mäleta, kuid arvan, et see sündis ajajärgul, kus käsil oli kasiinoümbruse korraldamine ja ilustamine ja kuna van. leitnant Bernhoff kasiino ümbruse ilustamise ja korraldamise juures energiliselt teotses, olles mäletatavasti (ohvitseride) Kogu esimees või juhatuse liige, siis oletan, et mürsud said ülesseatud tema poolt; see võis olla c.a. 1925-1926. Täpsat kohta, kust mürsud on toodud – mina ei tea, kuid arvan, et need on mürskude hulgast, missugused laskemoona keldri öhkimisel said mööda metsa laiali paisatud. Kas mürsud on plahvatajatega vöi ilma – kindlasti ei tea, kuid olen arvamisel, et plahvatajad välja keeratud ei ole. Oma arvamust pöhjendan sellega, et ei ole kunagi näinud ega kuulnud, et plahvatajate väljakeeramistöid oleks sarnaste mürskude/keldri öhkimisel laiali paisatud/juures toimetatud. Rohkem seletada ei ole. Seletus etteloetud.”

Juurdluse toimetaja H. Paaviljaani ettekandes kaitsevägede staabiülemale 21.08.1934 on kirjas:

“12” lahingmürsud on Aegnasaare komandatuuri ohvitseride kasiino ette üles seatud 1925. või 1926. aastal, sest tol ajal oli käsil kasiino ümbruse korraldamine ja ilustamine…Mürsud on ülesseatud tolleaegse rannapatarei nr. 1 ülema v.-ltn. Bernhoff´i korraldusel ja tema isiklikul juhtimisel, ka oli v.-ltn. Bernhoff tol ajal ohv. kogu esimees.

Kasiino ees asetsevad 12″ lahingmürsud on leitud kasiino lähedalt metsast, kuhu viimased olid enamlaste saarelt lahkumisel ühe tagavara laskemoonakeldri õhkimisel laiali paisatud ja kasiino ette toimetatud raudteel.

Kas kasiino ees asetsevatel 12″ lahingmürskudel on plahvatajad sees või on viimased välja keeratud – seda ei tea praegu keegi täpsalt ütelda…Asjast teadlikkude isikute arvamise järele peaksid kõneall olevatel mürskudel plahvatajad sees olema, põhjendused on järgmised:

a) Mehaanik Egloni poolt raudteel kasiino ette kohale toimetatud 12″ mürsud olid plahvatajatega. Samad mürsud seati kasiino ette üles. Plahvatajaid keegi välja ei keeranud (meh. Egloni seletus).

b) Keldri plahvatuse tagajärjel laialipaisatud mürskudel on kõigil põhjavindid niivõrd rikutud, et plahvataja väljakeeramine osutub – kui mitte täiesti võimatuks, siis vähemalt väga hädaohtlikuks ja on suurte raskustega seotud. Mürskudel, missugused praegu metsas lamavad, on kõigil põjasd tugevasti rikutud, plahvatajad on neil sees (V.-ltn. Feldmann, ltn. Kibena).

c) Plahvatuse tagajärjel metsa mööda laialipaisatud 12″ mürskude plahvatajad pole Aegnasaarel keegi välja keeranud (kpt. Tingas, vetv. Männi).”

Kummalisel kombel piirdub toonane juurdlus vaid ohvitseride kasiinoga. Samas nähtub vanadest piltidest, et veel neli kõnealust 12″ mürsku oli paigaldatud kahest hoonest koosnevale saare komandatuuri staabi esisele (pildil), millest ühes paiknes algkool ning kaks 12″ mürsku oli ilustamiseks paigaldatud sõdurite kasarmu/söökla esisele (praegune Tagamaa tee 14, tuntud ka keskuse nime all).

Võib arvata, et nimetatud mürsud peale juurdlust eemaldati, ent seegi oletus vääriks selguse mõttes edasist uurimist.

Aegna lähiajaloost on teada kaks lahingmoonaga seotud õnnetusjuhtumit. 16.10.1931 hukkusid käsigranaadi enneaegsel lõhkemisel leitnant Johannes Rebas ja reamees Reinhold Rebase. Vastav mälestustahvel on paigaldatud Lemmiku kivikülvi ühele rändrahnudest. 31.05.1999 hukkus saare sadama lähistel Karnapi kaldaäärsel lõkkesse pandud kildfugassmürsu plahvatusel Kopli Kunstikeskkooli 14-aastane õpilane Ingrid Kark, kuus sama kooli õpilast vajasid haiglaravi.

Viimati õhkis pommirühm Aegnal (püsielanike) leitud plahvatusohtliku mürsu 08.08.2008. Samas leiab 12″ mürske patarei nr 1 katakombidest veel tänapäevalgi.