Armas lugu

Delfist võib lugeda artiklit “Armas lugu – Aegnal päästeti merikotkas kindlast surmast“. Selles kirjutatakse, et kella 16 paiku märkas (Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist)  Artur Ümar  Aegna sadama lähistel midagi vees hulpivat ja nagu selgus, oli tegu merikotkaga. Kohe pandi paika diagnoos – kotkas on kindlas surmasuus. Algas päästeoperatsioon, milles osalesid ka demineerijad ja kus kasutati  piirivalvekaatrit. Kiiresti põgeneva kotka päästmiseks kasutati nii pootshaaki kui ka hirmutamistaktikat. Kirjeldatud tegevusega justkui olevatki merikotkas päästetud väidetavalt kindlast surmast.

Siinkohal olgu lisatud täiendavad tähelepanekud.

13.augustil nägid paljud liinilaevale suundujad õhtul peale kella kuut Aegna sadamast, kuidas kotkas kaldaäärsel kivil istub (fotol). Enne seda aga nähti taevas kotkaste omavahelist jõukatsumist, mille tulemusena kõnealune kotkas vette prantsatas ja seejärel juba, eelmainitud kotkarappijate eest pagedes omal jõul kivile hulpis.

Kaldaäärsel kivil istuvast kotkast tegid kohalikud kella 19-paiku mõned fotod ning helistasid inspektsiooni. Keskkonnainspektsioonist soovitati kotkast mitte puutuda ja häirida.

Ometi avanes järgmisel hommikul, seoses eelseisvate õhkimistöödega saare sadamasse aetud inimestele ootamatu vaatepilt. Kotkas oli, seekord juba suveti saarel viibiva vabatahtliku reservpäästerühma liikmete poolt kinni püütud ning koerapuuri topitud.

Korduvast “päästjate” rappimisest kurnatud kotkas toimetati mandrile alles 14.augusti õhtul.

Seega, on ka küsitav, millised võimalikud kahjustused sai merikotkas enne, missugused kahe nn päästmise käigus. Selgusetu on ka, miks läksid järjekordsed libaornitoloogid kaldaäärsel kivil olevat kotkast taaskord püüdma. Kas tõesti oli ta teistkordselt kindlas surmasuus? Vaevalt. Suure tõenäosusega oli kotka alussulestik vette sattudes ja peale esimest nn päästeoperatsiooni põhjalikult märjaks saanud, mis raskendas kohest lendu tõusmist. Ning miks, vaatamata mandri ja saare vahel liikunud veesõidukitele, viimaks kinnipüütud kotkast saarel nii kaua hoiti? Tähelepanu hajutamiseks õhkimistest või hoolimatusest? Ja mis järgmiseks? Analoogsed armsad lood vanuritest, väikelastest, puuetega inimestest?

Artiklit on täiendatud 05.09.2012

05.09.2012 Maalehe artiklis “Terveks ravitud merikotkas lastakse loodusessse tagasi” kinnitatakse, et kinni püütud merikotkal ei tuvastatud vigastusi. Küll aga oli kotka sulestik märg ja kotkas ise loid ning vajas peale vintsutusi medikamentoosset ravi.

Seega sai kinnitust tõik, et eelnevalt, väidetavalt kindlast surmasuust päästetud kotka puhul ei olnud tegu vigastatud kotkaga, veel vähem surmasuus linnuga, mis õigustanuks korduvaid hirmutamisi, linnu kinnipüüdmist ning ööpäevaks koerapuuri sulgemist.

Artiklit on täiendatud 11.10.2012 

Epiloog

9.oktoobril leiti Aegnalt kinnipüütud ja seejärel GPS-seadmega varustatud merikotkas Lääne-Virumaa ja Jägevamaa piirilt mahalastuna. Nõnda leidis läbi asjatundmatute ja hoolimatute inimeste merikotkas oma kurva lõpu.