Aegna maastikukaitseala ürgmets pakub teadlikule loodushuvilisele palju avastamisrõõmu, ka metsakuklaste vallas.

Aegna okas- ja segametsas jagub arvukalt erisuuruses, valdavalt laanekuklaste kuhilaid. Neist suurima pesaaluse läbimõõduks on umbes 3,5 meetrit ja kõrguseks pea kaks meetrit (fotol). Veidi suuremaid sipelgapesi on seni leitud vaid  Põlvamaal Akste sipelgate looduskaitsealalt.

Metsakuklase elujõulistes pesades võib olla 1000-2000 munevat emasipelgat ja 5-6 miljonit töösipelgat.

Lisateavet:

- metsakuklased on sotsiaalsed olendid, kes on elanud maal juba üle 100 000 000 aasta;

- sipelgaleiud Balti merevaigust kinnitavad, et metskuklased asustasid meie piirkonna 35-40 miljoni aasta eest;

- sipelgad on selgrootute hulgas kõrgeimal arengutasemel, nagu inimene selgroogsete hulgas;

- on arvestatud, et üks elujõuline sipelgapesa tarbib aastas 1 tonni lehetäide nestet ja kuni 75 kg (kahjur)putukaid;

- Eestis elab seitse liiki looduskaitsealuseid metsakuklaseid: laanekuklane, karukuklane, palukuklane, arukuklane, liivakuklane ja kännukuklane;

- sipelgad moodustavad kogu eluslooduse massist kümnendiku;

- keskmine sipelgas kaalub umbes 5 milligrammi, kui sipelgad ühtlaselt maapinnale asetada, siis ilmselt ei oleks maakeral kohta, kuhu neid lömastamata astuda.

Saare püsielanikel on koostööleping Eesti keskkonnauuringute keskusega, mis näeb muuhulgas ette sademete seiret. 

Nõnda oli käesoleva aasta mais 8 vihmasajust ööpäeva, mille jooksul sadas kokku 1006ml, juunis vastavalt 5 ja 1960ml ning lõppevas kuus 10 ja tervelt 3594ml.

Juulis oli saju poolest eriline üleeilne öö, siis sadas ühtekokku 1685ml, mis rohkem kui terves mais ning veidike vähem kui juunis.

Kuna läinudtalve hakul kattis enne külmalainet maad paks lumevaip ja suvi pole sademetega koonerdanud, on vähemalt Aegna kandis oodata head seeneaastat.

Fotol sademete kogumisnõu püsielanike hoovis

Austa Aegna unikaalset loodust ning ära kahjusta seda oma tegevusega!

Väljavõte OÜ Aegna Reisid kodulehelt

Aegna looduskeskkond on üle poole sajandi siia puhkajaid meelitanud. Paraku, erinevalt  Tallina linnavalitsuse öeldule, mille kohaselt on Aegna maastikukaitseala põhieesmärkideks saare looduse ja kultuuripärandi kaitsmine, kulgevad siin mõned ettevõtmised sootuks vastuvoolu.

2006.aastal asusid saarele OÜ Aegna Reisid, kes selle asemel, et korrastada firma kasutuses olev Külaniidu tee 8 räämas hoone, püstitasid kaitsealale loata kämpingulinnaku ja välikäimla. 

Vaatamata ilmselgele seadusrikkumisele, väljastas Tallinna linnavalitsus kämpingulinnaku kõrval asuvale kinnistule, mida kroonib majutuseks kõlbmatu hoone (kliki fotole) registreeringu.

Ka keskkonnainspektsiooni 2006.aastal algatatud väärteomenetlus, mida päädis 2008.aastal 12 000 kroonine trahv, ei suutnud firma musta kämpinguäri lõpetada. 

Ärihuvisid kaitsealast kõrgemaks pidav Aegna Reiside juhatuse liige Margo Kütt  on  korduvalt eksitanud nii ametnikke kui ajakirjandust, lubades kämpingud ikka ja jälle ära viia.  Takkapihta langetas firma kaitsealal, sh kämpingute piirkonnas, raieloata üle sajakonna puu (vt ka TV3 videolõiku). 

Harju maavalitsuse sekkumise järgselt tunnistas Tallinna ettevõtlusamet 2010.aasta suvel, et Külaniidu tee 8 hoones ei ole  võimalik majutusteenust osutada ning et tegelik majutus toimub kämpingutes (vt Aegna Reiside majutusreklaami – kliki fotole).  Sellele vaatamata jäeti firma tegevusregistreering tühistamata. Muudeti vaid registreeringu määratlust puhkemajast puhkekülaks ja -laagriks.

Läinud aastal teatas Keskonnaamet, et ei aktsepteeri kaitsealale püstitatud kämpingute ja käimla jätmist samasse asukohta. Seepeale koostas keskkonnainspektsioon  Margo Kütt`ile  ettekirjutuse  omavoliliste ehitiste  likvideerimiseks hiljemalt 16.maiks 2011.

Paraku seisavad kämpingud kaitsealal tänini. Täienes vaid Aegna Reiside koduleht: kämpingute otsene reklaam asendati abipakkumisega parima majutuskoha  leidmiseks. Enamgi, Margo Kütt kaebas inspektsiooni ettekirjutuse Tallinna halduskohtusse, ent tulutult.

Keskkonnainspektsiooni põhja regiooni juhtivinspektor Kris Heinsoo sõnul rakendatakse ettekirjutuse mittetäitmisel alates 16.maist 2011 igal kuul sunniraha summas 640 eurot kuni ettekirjutuse täitmiseni. Juhul kui kämpingud ja käimla ei ole ka 16.augustiks likvideeritud, rakendatakse asendustäitmist, mille kulud nõutakse  samuti sisse Margo Kütt`ilt.

Loe lisa:

Tere tulemast, ehk sitta kah -  http://www.aegna.ee/tere-tulemast-ehk-sitta-kah/

Kämpingusaaga sai läbi - http://www.aegna.ee/kampingusaaga-sai-labi/

Tänavu suvel on Aegnal nähtud eriti suuri liblikaid, nagu Euroopa punasesse raamatusse kantud suur-kiirgliblikas ja pääsusaba.

Pääsusaba on Eestis leiduvatest liblikatest suurim, tema tiibade siruulatus on kuni 10 cm. Liblika tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmakujulised laigud. Ta pole eriti arvukas ning kuulub samuti kaitsealuste liikide hulka.

Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis. Samamoodi on see pääsusabaga (alumisel fotol). Pääsusaba röövikud vajavad arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied. Niisuguste taimede hulka kuuluvad näiteks porgand, apteegitill, kikkaputk ja aedtill. 

Pääsusaba veedab kuni pool aastat rööviku või nukuna, valmik ise elab aga vaevu kuu aega. Liblikal on üksainus elueesmärk: leida paaritumiseks paariline, et tagada liigi püsimajäämine. Emased liblikad hukkuvafd munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist.

Saare kohalikele jäi täna silma sadama laevaootepaviljoni esisel siestat pidav kakuline.  

Tegemist oli arvatavalt kõrvukrätsiga, kelle arvukus varieerub Eestis 1000-3200 paari vahel.

Kõrvukräts, rahvapärase nimega väike kõrvik, on umbes haki suurune ning elupaigaks eelistab okas- ja segametsi, aga ka pisemaid kuusikuid põldude ja heinamaade vahel.

Kõrvukräts toitub hiirtest, väiksematest lindudest ja oravatest. Võib arvata, et viimased ongi Aegnal peamiselt “tänu” kakkudele oma otsa leidnud.

On huvitav teada, et kõrvukrätsi pealael olevatel sulgkõrvadel pole kuulmisega mingit pistmist. Ta kasutab neid ärritatud olekus, et ennast pikemaks venitada ja niimoodi ohtlikum tunduda.

Mere ääres viibimine ja liikumine parandab enesetunnet – organismile avaldavad positiivset toimet nii õhutemperatuur ja -niiskus kui ka päike, tuul, merekohin või tasane lainete rullumise heli.

Õhutemperatuur ja -niiskus mõjuvad hästi hingamisele ja vereringele. Päike ja selle peegeldus vees on hea nahale, luudele ja üldisele vastupanuvõimele. Tolmu- ja õietolmuvaba ning aerosoolirikas õhk ergutab ainevahetust ja hingamist.

Lainete randumisel tekib jahe-puhas õhk, milles pihustub merevesi koos selles sisalduvate mikroelementidega.

Mereäärsel tekib hingates tagasikondensatsiooni efekt: jahe õhk sadestub kondensaadina neelu ja bronhidesse ning väljahingatava õhuga ei eritata niiskust.

Soolarikas õhk ja kirjeldatud tagasikondensatsiooni efekt soodustavad limaeritust. Nende koosmõju tugevdab hingamisteid, hingamine muutub sügavamaks ja see annab kergendust hingamisteede haiguste korral.

Mereõhk on organismile igati kasulik. Vereringe elustub, kopsud on hapnikuga optimaalselt varustatud, muu hulgas kasvab söögiisu ja tekib parem uni, mis tagab korraliku väljapuhkamise.

Allikas: Maaleht (Targu talita)  

Foto: Andres Tarto

Varahommikul paugutas Eestis äge äike. Kella 6-7 vahel jõudsid kärgatavad välgunooled koos paduvihmaga ka Aegna kohale.

Aegna kohal sähvatanud äike tabas üht, umbes 70 aastast kuusepuud. Välk lõi kuuse latva, kust piksenoole purustav jõud liikus edasi maapinna suunas, rebides meetri kõrgusel maast pikad puulaastud kahte lehte laiali (fotol).

Välgutabamuse saanud kuusk asub saare peatee ääres, vaid kolm meetrit Tagamaa teeäärsest. Viimane ühendab sadamat põhjarannaga ja on seetõttu suveti, eriti nädalavahetustel, saare käidavam tee.

Kuna tabamuse saanud kuusk kujutab peateel liikujatele ohtu, läheb see arvatavalt  mahavõtmisele.

Saare püsielanikel õnnestus oma koduhoovis näha isast suur-kiirgliblikat. Suur-kiirgliblikat õnnestub näha harva, kuna viibib tavaliselt (tamme)puude latvades ning maapinnale lendab harva – vaid toitu hankima.

Isane suur-kiirgliblikas on üks kaunemaid Euroopa päevaliblikaid. Nende tiibadel päikese käes nähtav erevioletse läike allikaks ei ole mitte pigment, vaid optilised soomused. Erevioletne sillerdus tekib valguse murdumisel soomustel. Emastel optilised soomused puuduvad. 

Suur-kiirgliblikas on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse.

Tänane Kanal2 Suvereporter pani inimeste teadmised järjekordselt proovile, andes iga õige vastuse eest 10 eurot. Paraku ei olda Suvereporteris Eesti asjadega piisavalt kursis ja 10 eurot võib saada ka vale vastuse eest.

Nõnda päriti tänases uudissaates, mitmel Eesti väikesaarel on püsiasustus. Õigeks vastuseks loeti 11, kuhu arvati Abruka, Kihnu, Kesselaid, Kõinastu, Manilaid, Piirissaar,  Prangli, Ruhnu, Vormsi, Vilsandi ja Osmussaar. Samas elatakse aastaringselt ka Naissaarel, Aegnal ja Kräsulil, mis teeb tegelikkuses ühtekokku 14 püsiasustusega väikesaart.

Aegna kodulehte on eeltoodud artikli avaldamise järgselt informeeritud, et ka Mohnil ja Väike-Pakril elatakse aastaringselt.

Täna lõunapaiku pöördus tuul põhja, kandes Soome lahelt Tallinna suunas tiheda  uduvaiba. Tallinnas mõjus omapärane vaatepilt nii mõnelegi ehmatavalt, kuna arvati et tegu on hoopistükkis tulekahjuga.

Aegnalgi pakkus kiiresti lähenev ja saart vallutav udu vahelduslikku vaatemängu ning pani fotoaparaadid plõksuma.

Analoogset tihedat udu võis Aegna piirkonnas jälgida tänavu ka 5.mail. Läinud aasta 2.oktoobril kattis Aegnat aga nõnda tihe uduvihm, et seiskas koguni sadamakaile keskkonnauuringuteks paigaldatud seirejaama konditsioneeri.