Dessant Naissaarele

Läinud nädalavahetusel võtsid aegnalased nõuks naabersaar Naissaart külastada. Eks ikka selleks, et vaadata, kuidas lähisaarel elatakse ja veidi jõhvikaidki korjata. 

Naissaar eraldab Tallinna lahte Soome lahest, on suuruselt Eesti kuues saar (18,6 km2) ning Aegnast kuus korda suurem. Saar asub Aegnast 6 km, mandrist 8,5 km kaugusel. Kui Aegna kuulub Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse, siis Naissaar kuulub Viimsi vallale. Saart katab analoogselt Aegnale valdavalt okasmets, siingi leidub rohkesti rändrahne ning on kolm matkarada, ametlikud telkimis-lõkkekohad. Aegna on maastikukaitseala 1991. aastast, Naissaar 1995. aastast looduspark. Naissaare  Suursadam sai tänase kuju I maailmasõja eel ja ajal, kui Tallinna ümbrusse, sh Aegnale, rajati Peeter Suure nimelist merekindlust.

Saabudes Suursadamasse suunduti esmalt saare ainsa aastaringse elaniku, Petka (Peedu Lehtla) poole. Mees elab saarel 1995. aastast.

Kaunis ümbrus pani aegnalasi ligi 1,5 km retke käigus korduvalt kummarduma. On teada, et  tänu ümbritsevale mere soojusele on erinevalt mandrist saartel sügised soojemad. Et aga veel oktoobri lõpus puravikke leiab, oli meeldivaks üllatuseks. Nii kippuski näiliselt lühike retk nugade välkudes õige pikaks venima. Fotol: võta või jäta, puravik mis puravik.

Petka valitsemisalasse jõudes tervitas aegnalasi  uus kohalik püsiasukas Hugo, Aegna elaniku nimekaim. Olgugi, et mõningase erinevusega. Siinne oli loomade varjupaigast toodud neljajalgne koer. Kohe oli ka Petka isiklikult platsis (fotol).

Esmatutvuse ja kergele lõunaootele järgnes “töö sektsioonides,”  kes punus suure jõhvikasaagi lootuses metsa, kes jäi kaminalõkke saatel juttu vestma.

Kuigi Aegnal ja Naissaarel on paljudki ühist, leiab siin piisavalt ka erinevusi. Näiteks, kui Aegnal on elektrivarustus tagatud mandrilt veetud elektrikaabliga,  siis siinsetel tuleb voolu saamiseks enam vaeva näha ja raha kulutada. Nii kulus Petkal ainuüksi tänavu generaatori  kütuse tarvis 58 00 krooni. Ka mandrile pääs, (toidu)kauba toomine ei ole vahemaade ja asendi tõttu võrreldavad. 

Loomastikus ja linnustikuski on erinevusi. Naissaar kubiseb rästikutest ja nastikutest, Aegnal leidub vaid üksikuid nastikuid. Mõlemal saarel pesitsevad kaitsealused merikotkad, Naissaarel on Aegna ühe kotkapaari vastu panna kogunisti neli. Erinevalt Aegnast on naabersaarel üle pooleseaja metssea ja oravad. Kitsi jällegi vaid paar-kolm, Aegnal kümmekond. Petka kahtlustab, et rebased ja metssead on siin oma puhastustöö teinud. Põtru ei ole  püsivalt kummalgi saarel. 

Mõlemale saarele rajati läinud sajandi alguses kitsarööpaline raudteevõrgustik (750 mm). Aegnale 5,5 km, Naissaarele 42 km. Paraku võib Aegnal  raudteerööpaid vaid vana kalmistu tarastikus näha, Naissaarel on säilinud 27 km, millest veel 12 km sõidetav. Külastajate veoks on Petkal sõidukorras rong (fotol).  Ühte vagunisse  meisterdas mees kogunisti uhke sauna, mida saab kasutada sadamas, Petka enda juures, või siis suisa sõidu ajal. Väidetavalt on tegu Euroopas ainukese, kitsarööpalisel raudteel liikuva saunaga. Viimase testimiseni seekord ei jõutudki. Lühike sügispäev seadis omad piirid. Ja ega õhtuhämaruses metsast naasnud marjulistelgi saak kiita polnud. Nagu arvata võis,  tuleb tagasi tulla.