Erakordne kristallikülv

Paukuv pakane ja Aegnast mööduvate reisilaevade poolt lõhutava jääkatte tulemusena aurustuv meri on teinud oma. Aegna lõuna-, eriti aga osaliselt veel jäätumata läänekalda äärsed on kaetud rohkete erikujuliste ja -suuruste jääkristallidega. Nimelt on just kristallilise härmatise tekke eelduseks lisaks tuulevaikusele ka korralikud miinuskraadid ja veeaur. 

Erinevalt puude okstele ja rohukõrtele tekkivast laialtlevinud lumetaolisest amorfsest (kristallideta) teralisest härmatise sademest koosneb kristalliline härmatis peene ehitusega jääkristallidest. Kristalliline härmatis tekib üldjuhul öötundidel selge taeva, külma (-11…-25C) ja tuulevaikse ilmaga, kui esineb uduvine või siis nagu Aegna puhul liinilaevade poolt purustatavast jääst eralduva veeauru koosmõjul. Härmatise tekkimisel kondenseerub veeaur jäänõelteks ja kinnitub kõige külmematele pindadele. Seetõttu leidubki jäälilledele sarnaseid moodustusi Aegna juures lõputul arvul just lumekattest vabadel jääaladel.

Nii nagu lumehelbedki ei oma kristalliline härmatis kaht täpselt ühesugust kujundit, pakkudes nõnda enneolematut looduslikku välinäitust äärmiselt erinevatest kristallidest. 

Lisaks igapäevaselt lisanduvatele jääkristallidele ei saa üle ega ümber paljude kristallide suurtest mõõtudest. Kui valdav osa Aegna kaldaäärsetest jääkristallidest jäävad 30-50 mm  piiresse, siis leidub ka märksa suuremaid. Kõrvalfotol jäädvustatud jääkristalli laius on 84 mm. Kuid seegi pole seninähtuist suurim. Alumisel fotol jäädvustatud jääkristall on kogunisti 104 mm pikkune.

Kas tegu on suurima ja ilusama jäälillega, jäägu siinkohal lugeja otsustada.

Nüüdsest on loodushuvilistel võimalik Aegnale ka mööda jääteed matkata (vt  “Jääuudised”).