ESK üldkogu Muhus

1992. aasta 5. detsembril Muhu saarel asutatud Eesti Saarte Kogu (ESK) jõudis eile taas sünnikohta tagasi. ESK liikmessaarteks on Abruka, Hiiumaa, Kassari, Kihnu, Manilaid, Muhu, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Pakri saared, Prangli, Ruhnu, Saaremaa, Vahase, Vilsandi, Vormsi ning eilse ESK üldkogu otsusega ka Aegna saar, esindatuna MTÜ Jätkusuutliku Aegnaga.

ESK kui saarlaskondade esindajate konsultatiivse organisatsiooni tegevuse põhieesmärgiks on saarte arengu ja elu järjepidevuse tagamine, sellega seotud probleemide läbitöötamine, nende teadvustamine ühiskonnale ja riigile, samas ka lahendamisele kaasaaitamine. ESK olulisemateks tulemiteks on olnud 1990. aastatel toiminud saarte regionaalprogrammi initsieerimine ja püsiasustusega väikesaarte seaduse vastuvõtmine, mis on reaalselt leevendanud väikesaarte toimetulekut. Ka on ESK-l oma koduleht www.saared.ee.

Muhus, Mihkli talus (ülemisel pildil) toimunud kahepäevane ESK üldkogu koosolek kujunes äärmiselt sisutihedaks. Pakrile kavandatav tuumajaam, tuuleparkide rajamine , trantsport, meditsiiniabi, haridusõpe saartel, osalus üleeuroopalises roheliste saarte projektis ja Euroopa väikesaarte ühenduse tegevuses – need olid vaid osa arutlusteemadest.

Üldkoosolekul anti ülevaade käesoleva aasta veebruaris MTÜ Tuleviku-uuringute Instituudi, TTÜ Kuressaare Kolledzi ja filosoofiateaduste kandidaadi Aado Keskpaiga ühistööna valminud aruandest püsiasustusega väikesaarte seaduse mõjust ning teiste püsiasustusega saarte vajadustest. Uuringust selgus, et rohkem kui saarelisus ise, mõjutab saare väljavaateid sealse rahvastiku suurus. Üle 4000 elanikuga saartel on enamasti tagatud põhiteenused ja infrastruktuurid, rahvastik kasvab ja vanusstruktuur on soodsam. Arengut piiravad sageli keskkonna taluvus rahvastiku tiheduse suhtes ning ebasoodne majandusstruktuur liigse spetsialiseerumisega kas esmatootmisele või teenindusele, mis muudab majanduse haavatavaks.

Kuigi mahuka aruande uuringud andsid paljudele küsimustele vastused, leiti, et mitmes valdkonnas on vaja uuringud jätkata kuna kõiki aruande lähteandmeid ei saa üheselt käsitleda, sest neid on kogutud väljavõttelise vaatega, ega kajasta seetõttu vajalikul määral tegelikkust. Oluliseks saarte probleemiks peeti (väike)saarte programmi puudumist.

Riigikogu liikme Imre Sooääre sõnul peaksid uuringu tulemused selgitama, kas piirduda senise väikesaarte seadusega või töötada välja laiapõhjaline Eesti saarte seadus. I.Sooäär pidas väikesaarte seaduse edasiarendust kõiki püsiasustusega saari käsitlevaks seaduseks enimtulemuslikuks. Saartel on trantspordikulutused ja kaupade hinnad tuntavalt suuremad. Võrreldes mandriga on ka töökohtade loomine saartel märksa keerukam. Lähtudes ulatuslikest probleemidest, mis ESK-l lahendada, nägi Sooäär vajadust ESK palgalise töötaja järgi.

Regionaalministri Siim-Valmar Kiisleri osavõtul toimus seminar “Saarte areng ja huvide kaitse läbi koostöö”. Mõtteid ja infot vahetati teemadel, kas ja kuidas kaitseb saarte seadus kohalikke huve. Olgu huvideks siis planeeringud, riigi- ja erasektori huvid, töökohtade loomine-ettevõtluse arendamine, teenuste kättesaadavus või looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kuigi üldpilt saarte võrreldes mandri äärealadega ei ole eriti hull, möönis minister, et statistika baasil on raske üheseid järeldusi teha. Juba ühe leibkonna lahkumine saarelt võib muuta oluliselt kogu saare näite. Nii juhtubki, et saarte rahastamisküsimused ei leia alati oodatud lahendust.

ESK, mille ainsaks tuluallikaks on saarlaskondadelt laekuv liikmemaks, ei jagu vahendeid hädavajaliku palgalise töötaja tarvis ning organisatsiooni juhtimine toimub vaatamata lahendamist nõutavate probleemide paljususele senini vabatahtliku tööna.

ESK üldkogul valiti uus kolmeliikmeline eestseisus: Tarmo Pikner (esimees) Saaremaalt, Reet Kokovkin Hiiumaalt ning Elle Puurmann Vormsist.

Järgmise aasta ESK kokkutulek otsustati korraldata Vormsil.