Gigantide paraad

Tänavu suvel on Aegnal nähtud eriti suuri liblikaid, nagu Euroopa punasesse raamatusse kantud suur-kiirgliblikas ja pääsusaba.

Pääsusaba on Eestis leiduvatest liblikatest suurim, tema tiibade siruulatus on kuni 10 cm. Liblika tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmakujulised laigud. Ta pole eriti arvukas ning kuulub samuti kaitsealuste liikide hulka.

Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis. Samamoodi on see pääsusabaga (alumisel fotol). Pääsusaba röövikud vajavad arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied. Niisuguste taimede hulka kuuluvad näiteks porgand, apteegitill, kikkaputk ja aedtill. 

Pääsusaba veedab kuni pool aastat rööviku või nukuna, valmik ise elab aga vaevu kuu aega. Liblikal on üksainus elueesmärk: leida paaritumiseks paariline, et tagada liigi püsimajäämine. Emased liblikad hukkuvafd munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist.