Habetunud puhtus

Tööstustegevuse tulemusena eralduvad happelised oksiidid põhjustavad happevihmasid. Eriti tundlikud on happelise keskkonna suhtes okaspuud. Aegna on 85% ulatuses kaetud metsaga, millest ligi 85% moodustavad okaspuud.

Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liike samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest.

Aegna kaitsealal on seni registreeritud 102 liiki samblaid, nende hulgas mitmeid kaitsealuseid liike. Üheks selliseks on III kaitsekategooriasse kuuluv kare habesamblik (pildil), mis happelises keskkonnas ei kasva. Sellest ka üldlevinud arusaam, et “habetunud” puude olemasolul on tegemist puhta keskkonnaga. Lihhenoindikatsioonilise uurimise läbiviimiseks aga üksi habesamblikust ei piisa. Kui rihmsamblik ja habesamblik eelistavad aluselisemat elupaika, siis näiteks hallsamblik armastab vastuoksa happelist kasvukeskkonda.

Aegna lihhenofloora on seniste uuringute põhjal rikkalik, mis räägib puhta elukeskkonna kasuks. Kaitsealustest samblikest kasvab siin veel harilik valvik, haruhärmik, Ruthe ja varju põikkupar. Saarel kasvab ka mitmeid põlistele okasmetsadele iseloomulikke epifüüdseid suursamblikke. Neist pundar-narmassamblik, nõel-narmassamblik, tume pruunsamblik ja kare kilpsamblik on samuti kaitse all.