Hoog maha

Mandrimelust Aegnale saabujail kipub tormakus visalt kaduma. Samas ootab loodushuvilist juba esimestest sammudest  palju vaatamist ja avastamisrõõmu.

Vahetult sadamakai lõppedes ääristavad teeäärseid lopsakad rooside emandad – kurdlehiste kibuvitsade põõsasrinded. Nendega on palistatud ka suur osa saare kaldaäärsest. Kurdlehised kibuvitsad pakuvad lisaks meeldivalt tugevale õitelõhnale ka muidu uudistamist. Nõnda on osa neist juba õitsenud ja esimesed viljadki küljes, suurem osa aga veel pikalt õites ja õide puhkemas.

Lisaks roosadele ja valgetele kurdlehistele leiab siit ka tavalist metskibuvitsa.

Tähelepanelikemale ei jää sadamas ka märkamata valgeõielised kibuvitsad ja ootepaviljoni juures õitsevad ööviiulid e kahelehelised käokeeled.

Kaheleheline käokeel on oma nime saanud sellest, et teda vaadates torkavad orhideedele omase ilusa õisiku kõrval kohe silma kaks suurt tugevat lehte. 

Sõna “öö” on väga paljudes selle taime nimedes. Põhjuseks on enamasti see, et ööviiul hakkab eriti tugevasti lõhnama just pimeduse saabudes. Siis võib kogu aas või metsaalune mattuda magusasse või vahel isegi veidi vängesse lillelõhna. Sellist lõhna pole ühelgi teisel meie käpalisel. Lõhn meelitab kohale ka arvukalt putukaid, kes noolivad õites olevat mesinestet. Kuid igaühele ei ole antud võimalust ööviiuli pika kannuse tõttu maiusrooga saada. Nii saavad selle hästi kätte vaid liblikad, kellel on pikk imilont.

Lisaks silmailule leiab tasane tatsuja sadama kaldaäärselt ka iga päevaga üha enam punetava metsmaasika välu. 

Kui agaramad pole jaole saanud, võib niidualadel ka juba seenejahti pidada, sest seenesingiks hüütav sirmik on tänavu õige varakult pead tõstmas.

Nii et, hoog maha… Kui te ka suud suudate pidada, võib lisaks erinevatele lindudele trehvata rebast, kährikut ja kitse.

Paha poleks saarele tulles end varakult varustada näiteks nii nahale kui riietele mõeldud puugi- ja sääsetõrjevahendiga (Diffusil Repelent), sest need tüütused leiavad teid üldjuhul ka sõltumata hoost ja häälest üles.