Hundisaarest Aegnani

Ajavahemik 800-1050 märgistab viikingiaega. Ka Eesti oli loomulik osa Skandinaavia viikingite maailmast ühes skandinaaviapäraste nimede ja vanapõhja keeli rääkivate kohalikega. Aegnast möödus toona araabia maadega ühendaud viikingiaja peamine kaubatee  Austrvegr (Idatee).

Ilmselt omistati ohtu väljendav Hundi nimi saarele viikingiajal. Austrvegriga külgnev Aegna oli suurepärane tugipunkt „saaki varitsevatele huntidele“, kust lisaks  laevadele ka Pirita alamjooksu ja Härjapea suudme asustusalasid kimbutada. Ehk nagu Juha Ruusuvuori on viikingitest kui merehuntidest kirjutanud: „Viikingite roll oli kahesugune. Kauplemine käis rahulikult, aga samas ei kõheldud ka võtmast jõuga, kui selleks avanes võimalus.“ 

Aegna saarel on üle poolesaja erinevatest keeltest mõjutatud ajaloolist nimekuju. Oma osa on siin ka paikkondlikul kõnepruugil, nimede mugavdamisel, kirjavigadel ja kirjapildi  loetavusel, rääkimata inimlikust eksimusest. Nõnda ongi  justkui mõistmatute saare varasemate nimede Vlfen,  Vllffzöö, Vlzön, Vlfo(o), Voulfoe  puhul tegu Hundisaare teisenditega, kus liitsõnade esimene pool (vlf-, vllff-, vl-, voulf-) tähendab hunti (rootsi k hunt=ulv) ning teine pool (-en, -zöö, -zön, -o(o), -oe) saart (rootsi k saar=ö).  

Vulfi  nime on  kasutatud 15. sajandist läinudsajandi keskpaigani. Sestap seostubki mitmeid eksimusi (nt Valf, Vulff, Rulf)) just selle nimega.  Niisama eksitav on olnud sunt-lõpuliste (tuletistega) nimede (rootsi k sunt=merekitsus) kirjutamine saare nime pähe, rääkimata läinudsajandi alguse Eesti-Liivi- ja Kuramaa kaardist, kus Aegna ja Vulfi nimele on lisatud Salme nimi.  Salme lisamine võis olla ajendatud 1905ndal süvendatud Suursalme laevatee populaarsusest. 

Suursalme ajaloolisi nimekujusid on pea neli korda vähem, kui saare omi. Nii nagu enamus Suursalme nimesid, on ka Vullisaar tuletatud saare nimest. Tegemist on saarega külgneva loodemadala kari Wulfsgrund´iga (rootsi k grund=kari), mis on madala teise kari – Silligrundi eeskujul mugandatud Vulligrundiks ehk Vullikrunniks ja see omakorda Vullisaareks. Et Vulli- ja Silligrund asuvad Aegna (Wulfi) madalal, on neidki Aegna nimega pärjatud. Silli ise aga tuletub piirkonnas püütud priskest vinträimest e heeringast (soome k silli, rootsi k sill; Sille(r)grund=Silligrund=Sillikrunn=Heeringakari).

Mitte kõik Suursalme nimed ei ole tuletatud saare nimest. Näiteks 1409ndast pärit esimene Suursalme nimi – Olevessunde, mida saare nimekujus ei esine, viitab  Oleviste kiriku mõjusfääri kehtestamisele. Viimasele osundab ka 8.08.1882 Ristirahva Pühapäevaleht, mis esmakordselt Aegna nime Vulbiga samastas – Aegna- ehk Wulbi ning järgnevates trükistes vaid Vulbist kirjutas. 

Hundi(saare) nimi (Vulf) asendus tasahilju Aegnaga Eesti iseseisvumise järgselt. 1929ndal nimetati Harju maavalitsuse otsusega Aegna  Äignaks. 1939ndal  arutas Viimsi vallakogu  Harju maavalitsuse ettepanekut, muuta Äigna  Aegnaks või Aignaks, ent nimi jäi muutmata. Küllap kannaks saar Äigna nime praegugi, kui võõrvõim ei oleks ä-tähele suupärast a-tähte eelistanud.

Paul Johansen on seostanud Aegna nime eestirootsi sõnadega eik, aik  ´hobune´, sest 1539ndal pidas Tallinna raad saarel hobuseid. Ent hobuste pidamises polnud saartel midagi tavatut. Pealegi tuli Aegna nimevorm kasutusele peale Põhjasõda, peale saare elanikkonna ja omanike vahetumist. Per Wieselgren on seevastu võrrelnud Aegna nime soome sõnade haikka ´neem´ ja häikka ´liivakari, veest väljaulatuv liivasäär´ omastava käändega, mis seostub Lemmiku kaelaga.