Erinevad matkarajad

Matkarajad Aegnal

Aegna maastikukaitsealal on märgistatud üle saare erinevad matkarajad (kliki kaardile).Kodulehe üldkaart

Kokku on matkaradadel 24 kirjeldatud peatuspaika, mida ka alljärgnevalt tutvustame.

  1. Lohknase otsal tulepaagiga varustatud Aegna sadam on umbes 65 m pikk ja 6 m lai. Kaile randudes tuleks veesõidukite omanikel arvestada, et lisaks tormituultele, on see avatud ka kiirlaeva äkklainetele. Aadressil Tagamaa tee 1 asub sadamahoone, mis on suveti reservpäästerühma kasutuses. Samas asub ka  laevaootepaviljon ja saart tutvustav infokaart. Sadamast läände jääb kruusa-veeristikurand, itta Karnapi rand.
  2. Talneemel asus tsaariaegse patarei nr. 14 (hiljem patarei nr. 3) helgiheitja. Siit põhja jäävat randa murrutavad tormilained, mida soodustab kõrge mereveetase, talveti mererannas jää puudumine ning osaliselt ka randa kaitsnud rahnude äraviimine. Põhjasõja ajal paigaldati lääneranda Peeter I käsul Tallinna lahe kaitseks suurtükid. Läänekalda erosiooni tulemusena leidsid saare püsikad Talneeme lähedusest 18. sajandi algusest pärit 5,9 tollise kahurikuuli. Leitud kuulile vastav suurtükk kaalus 2,6 tonni. Matkatee möödub aadressil Kalavälja tee 12 asuvast Flora  puhkemajast. Hoone pärineb 1920ndatest aastatest ja oli kuni 1940. aastani Aegna rannakaitsepatarei ohvitseride kasiino. Maja on  eihitusmälestisena muinsuskaitse all.
  3. Tuulemurd on tormituulte tekitatud, mida kaitstavates loodusmetsades tuleb säilitada. Erinevas kõdunemisastmes puid lagundavad mitmed seened ja nad on elupaigaks sambla- ja samblikuliikidele jm. Surnud puidu olemasolu on siinse ökosüsteemi toitumisahela aluseks. Neist toituvad putukad, kes on toiduks rähnidele ja mitmetele metsas elutsevatele värvulistele. Viimased on vajalikud aga röövlindudele. Lamapuidus elutsevatest putukatest ja nende vastsetest toituvad putuktoidulised imetajad, kes omakorda on väikekiskjate saagiks.
  4. Järvsoo on suuremaid saare soid. 17. sajandil asus siin heinamaast ümbritsetud järveke. 19. sajandi lõpul järve kuivendati ning järvepõhja tahenedes istutati siia mets. Tänapäeval kasvab Järvsoos kõdusoo- ja lodumets, kus puurindes sanglepp, vähem kaske ja kuuske. Järvsoo kõrval paiknes 1920ndadest kuni 1940-ni kaks, üksteisega ühendatud hoonet, kus asusid Aegna Komandatuuri staap ja saare algkool. Järvsoost pöördub matkatee randa.
  5. Aegna läänerand on vähe liigestatud, kus valitsevaks on kruusa-veeristikurand, esineb ka liivaranda. Kohati esineb kitsa ribana rannaniitu. Ranna kõrgemas osas kasvab liiv-vareskaer sageli koos naturaliseerunud tatari piimikaga ja kurdleheline kibuvits. Edelasse jääb Punakivikari.
  6. Kurikneem on saare loodepoolseim tipp, kus asus patarei nr. 15 (hilisemalt nr. 1) helgiheitja. Kurikneemest põhjapool on väikesed karid, Sillikrunn ja Vullikrunn, millel Aegna tulepaak. Nendest läänes tungib Tallinna lahte 50 meetri sügavusjoon. Siit toimub ka suur osa Tallinna lahe laevaliiklusest.
  7. Militaarehitised saare loodeosas asuvad Kurikneemest nn keskuseni kulgeva vana raudteetammi ääres. Siin paikneb 1940-ndatel valminud õhutõrjepatarei, tsaariaegse patarei nr. 1 helgiheitja varjend ja ka I maailmasõjaaegne, saare suurim rannapatarei nr 1, kus paiknesid 12-tollised kahurid. Patarei laskesektor hõlmas Kaberneeme lahe, Rammu-, Aksi ja Prangli saare, Naissaare ja Suurupi. 1918. aasta lõhkamisel sai patarei tugevasti kannatada, mida Eesti Vabariik taastama hakkas. 1941. aastal õhati patarei uuesti. Varemed on praeguseks metsastunud, nendel kohtab lubjalembeseid taimeliike, ümbruses kasvavad samblikumännikud.
  8. Keskus. Keskuseks nimetatakse aadressil Tagamaa tee 14 asuvat  hoonet, kus algselt asus sõdurite kasarmu ja söökla. Nõukogude perioodil asusid siin 150 kohaline söökla, baar, raamatukogu ja majutusruumid. Siit möödus ka sadama kaist alguse saanud ja läänerannast Eerikneemeni suunduv kitsarööpaline raudtee, mille kogupikkuseks kujunes 5,5 km ja kus sõitsid kaks rongi, toonase nimetusega “suslat-sussi”. Analoogselt Kalavälja tee 12 hoonele, on ka see hoone muinsuskaitse all.
  9. Samelikusoo paikneb Keskusest põhja pool, kus kasvab sanglepalodu. Rohurindes on metskõrkjas, lodukannike, soo-osi, laiuv ja ohtene sõnajalg, metskastik jt. Samblad maapinnal puuduvad, neid kasvab aga lamapuidul ja puude tüvealustel. Sood piirab põhjast luitevall. Luite ja supelranna vahel on tasane samblikumännikuga ala, kus asuvad ka lõhatud Nõiakivid.
  10. Aegna põhjaosas asuv üks saare supelrandadest kujutab endast laia, põhjatuultele avatud liivaranda, mis piirneb lõunast männimetsaga. Rannas kasvab üheaastasi taimeliike nagu liiv-merisinep ja randmalts. Veidi kõrgemal kohtab merihumurit, liiv-varesekaera ja rand-seahernest. Randa pääseb ka otse sadamast Tagamaa tee kaudu, mida ääristavad enamasti kuusemetsad. Põhjarannas asuvad saare ametlikud telkimis-lõkkekohad ja kuivkäimlad. Rannas asub ka teine saare infokaart.
  11. Soo- ja soostunud metsad asuvad Tagamaa ja Karnapi tee vahel. Vanad karusambla-mustika- ja karusambla-kuusikud ümbritsevad kraavitatud Krõnka sood, kus kasvab kõdusoomets männi ja sanglepaga ülarindes. Metsa all kohtab laiuvat sõnajalga, sammaldest harilikku karusammalt, turbasamblaid jt.
  12. Mööda Aegna põhjaosa supelranda kulgeb matkatee ida suunas, kus asub üks 24-st saare kaitsealusest rändrahnust – Eerikneeme ehk Maiekivi. Rahnu ümbermõõt on 23 meetrit ja kõrgus 4 meetrit. Samas asuv männik on ülaosast haruline. Männilatvu pügati 1930ndatel, tagamaks edelasuunas asunud rannakaitsepatareide vaatevälja ja tuleohutust.
  13. Eerikneem on saare põhjapoolseim, kus väike rannaniidulaik. Neeme kõrgemas osas asus patarei nr. 2 helgiheitja ja paikneb nõukogudeaegne piirivalvetorn. Läheduses on 1927. aastal valminud kesk-komandopunkt, millest 70 meetrit lõunasse jääb Jeruusalemma linnana tuntud 12 ringiga kivilabürint.
  14. Abneeme metsas on valitsevaks sanglepa-lodumets. Alusmets on hõre, rohurinne mosaiikne, kus kasvab harilik jänesekapsas, metskõrkjas, koertubakas, soovõhk, piibeleht jt. Sammaldest kasvab siin südajas tömptipp jt. Niisket metsaala eraldab rannast kõrgem ja kuivem männimets.
  15. Külaase ja õhutõrjepatarei asuvad saare kõrgemas idaosas. Vanimad teated saare asustusest pärinevad 1460. aastast. Esiasukad olid rootslased. 17. sajandi lõpus elas saarel 10 leibkonda. Elatist teeniti enamasti kala- ja hülgepüügiga. Külamaadel asus 1920ndatel ehitatud patarei nr. 10. Hiljem suurtükialuseid uuendati, ehitati suurtükialuste varjendid, komandopunkt.
  16. Endises metsavahikohas, aadressil Külaniidu tee 12, asub 2008. aastal renoveeritud loodusmaja kompleks, kuhu kuuluvad neli hoonet ja 15 kämpingut. Loodusmajas korraldatakse keskkonnakoolitusi. Loodusmaja kõrval asub ka külakiik ja kolmas saare infokaart.
    Loodusmaja juurest kulgeb üks matkatee Aegna kivikülvi juurde, teine aga Lemmiku neemele.
  17. Lemmiku neeme kael ühendab peasaart Lemmiku neemega, mis tekkis omaette saarena. Siia lõikub madal Külalaht, mille rannad on kohati roostunud ja kus võib kohata mitmeid linnuliike. Neeme kaelal kasvab 1970ndatel rajatud männikultuur, kohtab ka niidulaike.
  18. Lemmiku ninal esineb kuiv paluniit, kus valitseb võnk-kastevars. Veerisvallidel kasvab rohkesti samblikke. Randadest valdab kruusa-veeristikurand, esineb ka roostunud rannalõike. Kaguosas on Pardilõugas. Lemmiku ninal on kevadest sügiseni hea jälgida linde, kes kogunevad rannavetes või tegutsevad rannal.
  19. Tagaloome ots on vana meremärgiga murrutav maanina. Siit paistavad Kumbli ja Kräsuli saar, mida Aegnast lahutab Suursalm, ajalooliselt tähtis laevasõidutee. 1905. aastal süvendati Kräsuli ja Aegna vahelist väina. Läbi 700 meetri pikkuse, 40 meetri laiuse ja 3 meetri sügavuse väina kulges laevaliiklus Tallinna lahest itta ja vastupidi.
  20. Lemmiku kaela lõunarannikul on liivarannaga Sihiotsaalune laht, mida eraldab Suurepaadi august kagusse suunduv liivasäär. Suurepaadi augus oli keskajal ja hiljemgi tormisadam, rannas ehitati paate. Suursalm oli ka mereröövlite varitsuskoht laevade ründamiseks. Praegu on siinne lai liivarand, mille maapoolsel piiril kasvab kurdleheline kibuvits, kujunenud saare põhjaranna kõrval teiseks populaarseks supelrannaks. Sihiotsaalusel asub saare teine, ametlike telkimis-lõkkekohtade lokaalne piirkond. Samas asub ka neljas, saart tutvustav infokaart.
  21. Lemmikneeme (Lemmiku) kaitsealune kivikülv koosneb 23 suurest ja kümmekonnast väiksemast rahnust, millest üks pikliku lohukesega on kultusekivi. Suurimaks kiviks on aga Tulekivi ehk Sihi Suurkivi mille ümbermõõt on 34,1 ja kõrgus 3,8 meetrit. Kividel kasvavad mitmed tavalised samblaliigid. Kive ümbritseb tallamisõrn hõre luitemännik, kus on rohkesti samblikke ja samblaid.
  22. Kivikülvi vahetus läheduses asub Aegna kalmistu, mis kuulub kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Esimesed märkmed Aegna surnuaiast pärinevad 1755. aastast. 1882. aastal õnnistati kalmistu kõrval sisse puidust kabel. Siia kogunes rahvas pühadel ja matustele. Säilinud ristide kirjete järgi maeti kalmistule viimati 1907. aastal.
  23. Palumetsad esinevad laialdaselt saare kuivematel aladel. Puurindes domineerivad vanad männid, esineb ka kuuski. Puhmarindes on valitsev mustikas, harilik pohl, samblarindes harilik palusammal ja harilik laanik. Siin kohtab ka harilikku valvikut.
  24. Karnapi rannas valitseb murrutusele alluv astanguga rand. Arvatakse, et neemel paiknes keskajal kaitserajatis. Hiljem asus siin kaluriküla koos esialgse sadamasillaga. Hilisemalt peeti siin saare jaanipidusid. 20. sajandi alguses nõrgendati ranna looduslikku kaitsevõimet, võttes rannast rahne sadamamuuli ehitamiseks.

Lõpuks ongi saarele ring peale tehtud ning eemalt paistab Aegna sadam.