Maagiline kivilabürint

maltaashe[1]Labürinte kohtab pea kõigis maailma kultuurides, erinevatel ajastutel ja paikades. Labürinte võib mitmel kujul leida Peruu Nasca kõrbetasandikelt, Saharast Tassiilist (umbes 10 000 a. eKr) ja Pakistani moseedest. Labürindi spiraalmotiivi vanimaks näiteks on mammutiluust nõiaväeline ese, leitud Malta hilispaleoliitikumi (u. 24 000 a. eKr) asulakohast Baikali järve äärest Siberis. Tegemist on seitsmeringilise spiraallabürindiga (Richard D. Flavini joonis).

Labürindikujund oma veidi varieeruvates vormides on levinud üle kogu Euroopa. Kuigi kõige rohkem pronksi- ja rauaaegseid labürintkujutistega kaljujooniseid on leitud Vahemeremaades ning selles piirkonnas oli labürintkujutis laialt levinud ka antiikajal, ei ole labürindi algkodu siiski üheselt teada. Võimalik, et Aegna kivilabürint rajati viikingiajal. Samas, labürindi lähiala vanim arheoloogiline leid pärineb 5.-6. sajandist. Lähipiirkonnas on lisaks Aksile leitud sarnaseid labürinte Soomes Porvoo lähedastelt saartelt, kus need on dateeritud nooremasse rauaaega.

Labürint on läbi aegade olnud mõjuvõimas sümbol, kujutades endast riituslikku pühapaika, energeetilist jõukeset, mida on kasutatud väe ammutamiseks, meelerännakuteks. Sellest ka erinevate kultuuride ja ajastute labürindiretke selgitused: labürindis kohtud iseendaga – meelerännak endasse; labürindiretk kui taassünd – rännak kõiksusse; labürindi kese kui allmaailm.

Vanade labürintide rajamise puhul lähtuti lisaks asukoha energeetikast ka ilmakaartest. Labürindi avaused suunati üldjuhul mõne astronoomilise sündmuse poole. Rootsi vanimate kivilabürintide avaused olid suunatud suvise pööripäeva päikeseloojangu suunas – Päikest kujustati Ürgema lapsena, ülemavaimuna. Niisamuti Aegna labürindil. On arvatud, et selline suunalisus annab rajatisele maksimaalse teovõime, muudab ehitised pühaks ning seal toimuvate müsteeriumide koostisosaks. 

Esimesed andmed Aegna labürindist pärinevad Peeter Meilt, kes informeeris leiust 06.11.1930 TÜ Arheoloogia Kabineti juhatajat Harri Moorat.

Mey-värvitud-labürint06.08.1931 kirjutas Mei Moorale, et kaevas lahti suurema osa labürindist. Mei lubas püstitada puhastatud labürindi ümber tara, kivid  valgeks värvida ning fotografeerida. Kirjale ongi hiljem lisatud foto (TLÜ AI. F.22. N.19.S.3 foto).

1931ndal võttis Hariduse ja Sotsiaalministeerium Aegna kivilabürindi riikliku kaitse alla.

Mei poolt 1930ndal leitud kivilabürinti peeti kuni 2009. aastani hävinuks. Põhjuseid oli siin mitu. 1923ndast kuulutati Aegna kinniseks garnisoni maa-alaks. Hilisemad kirjutised, kus viidati labürindi kahjustustele, piirkonna metsastumine ning labürindi asukoha ebatäpsed kirjeldused lõid sooduspinna arvamusele, et labürint on hävinud. Siiski õnnestus saare aastaringsetel elanikel hävinuks peetud labürint 10.01.2009 leida.

Aegna-lab-2009.01

Labürindi puhastamisel veenduti, et ligi pool oli üpris hästi säilinud (14.01.2009 foto). Labürindi kiviringide vahelised sügavad käigurajad viitasid selle pikaajalisele kasutusele. Puhastamisel jäi püsielanikele silma keskalal eristuv kerge süvis. Hilisemal rajatise taastamisel selgus, oli tegu kivilabürindi keskmega. 

Labürint leiti Eerikneeme tipust umbes 270 m lõuna-kagu suunas, väikese lagendiku kagupoolsest servast. 40 m labürindist põhja suunas asub 1927ndal rajatud keskkomandopunkt.

Kivide-ülestähendamine16.-18.09.2009 jätkasid OÜ Agu EMS arheoloogid labürindi maa-ala puhastamist, lisaks märgiti üles kõik labürindialal paiknenud kivid (fotol).

Arheoloogide palvel jätkasid kohalikud labürindi laiendatud puhastustöödega. Täiendavalt leitud kivide ülestähendamiseks saabusid arheoloogid 02.10.2009 taaskord labürindile. Samas eemaldati labürindil kasvanud puud koos kändudega.

2009nda novembris valminud arheoloogiliste uuringute aruandes märgitakse, et tuginedes Aegna labürindi puhul kindlalt teadaolevatele kiviringide arvule ja säilinud olulisele sõlmele labürindi keskosas, ei jää kahtlust, et tegu on klassikalist tüüpi 11-käiguringilise labürindiga (joonisel). Aruandes tõdetakse, et leitud, poolikul kujul labürint ei paku tavainimesele mingit avastamisrõõmu ning pakutakse selle restaureerimist ka  juhul, kui ei õnnestu labürindi skeemi mingite detailide osas saavutada konsensust, ent põhitüübi osas ollakse ühel meelel.

2010ndal lõppesid labürindi komplekssed taastamistööd. Taastamistöödel tugineti labürindialalt leitud kivide analüüsile, mille käigus eristati kindla pinnasejäljendiga kivid ilmselgetest pinnase- ja segipaisatud kividest. Taastatud Aegna kivilabürint koosneb ca 960 kivist, mis on vaid mõnikümmend kivi vähem, kui Mei 1931ndal oletas. 

Tänapäeva massimeediast labürindi sisulisi teadmisi ei leia ja olemasolev on peaasjalikult üldistav. Siit ka arvukalt spekulatsioone ja väärtõlgitsusi, olgu selleks või Teadjate riitustoimingute samastamine meelelahutuslike lihttantsudega. Oma osa on siin kristlusel, kes “patuste” labürindi ülevõtmisel andis sellele ristiusule meelepärase vormi – pidades labürindi läbimist palverännakuks Pühale Maale ning lisas sinna meelepäraseid ringtantse ja -laule.

Omaette komistuskiviks on labürindi rajamine. Uusi labürinte kiputakse rajama pigem ühekordse eneseväljendusaktsiooni raames, meelelahutuslikel ja turismiatraktsiooni eesmärgil. Ringide rajajatel puuduvad algteadmised nii ringi väest, kui ka labürindi asukoha ja käiguringide arvukuse märgilisusest, labürindi avause väelisest suunalisusest, aga ka sisenemissuunast, seeläbi labürindi enda keskme sisenemissuuna valikust. Näiteks vastupäeva kulgev sisenemissuund seostub sisehingedega – surnud esivanemate hinged, libandid ja marused, libaloomad; päripäeva kulgev välishingedega – haldjad, valdjad, jumalused.

Aegna ringikujulise kivilabürindi teekond läbi labürindi eri kihistuste koosneb vaid ühest võimalikust rajast ning see rada viib labürindi keskmesse. Rännak läbi labürindi kujutab endast meeleseisundi teisendamist, leidmaks enamat hingestatust ja vaimuväge. Labürindi teekond on igaühele ainuomane sooritus, mis on soovitav läbida ideaalis, kui selleks seesmine tung. Labürinti tasuks läbida kiirustamata – rahulikul sammul, häirimatus üksinduses, pingevabalt. Nutitelefon tuleks labürindiretkeks mõistagi välja lülitada.

Aegna labürindi tavapäraseks läbimiseks selle keskmesse ja tagasi kulub kümmekond minutit, millele lisandub selle keskmes viibimine. (Foto Katre Kull).

Aegna labürint kuuvalgel

Aegna labürint kuuvalgel

Tihtilugu soovitatakse enne labürinti sisenemist konkreetne taotlus kujustada-mõttes sõnastada. See aga on üksnes Teadjate pärusmaa, niisamuti nagu nende vastavad taotluslikud labürindiretked pööripäevadel, täiskuul, päikesetõusul jne. Labürinti sisenemisel ja labürindiretkel saab tavakülastaja energeetilises transformatsioonis määravaks vastuoksa just (soov)mõtlemise ning sellel tugineva taotluse vaigistamine.

Labürindi läbimisel avalduv mõjub igale labürindi läbijale sügavalt isiklikult, läbi isikliku hingetasandi. Labürindi esmasel läbimisel täheldatakse üldjuhul meelelist kergendust, tasakaalustatust, (hinge)rahu. Nii mõnigi labürindi läbimisega kaasnev tulem ei pruugi avalduda kohe.

Aegna labürindi keskmesse ja sealt tagasi on ca 270 meetrit. Vältida tuleks labürindi tarandite ületamist ning grupikülastuste puhul üldlevinud karjamentaliteeti – vältida karjas labürindi läbi tormamist, mis päädib üldjuhul isikliku piiratuse leppimise-kinnistamisega.

Labürindiretke sooritatakse üksi, häirimatus keskkonnas. Nagu 2012. aasta fotolt näha, on siin tegu mitme üleastumisega. Tegu on siiski erandliku olukorraga - mängufilmi "Üleastumine" võtetega

Labürindiretke sooritatakse üksi, häirimatus keskkonnas. 2012. aasta fotolt näeme mitut üleastumist. Tegu on siiski erandliku olukorraga – mängufilmi “Üleastumine” võtetega

Samal teemal:

“Siiski üks labürint”

“Labürint sai infotahvli”