Maagiline kivilabürint

maltaashe[1]Labürinte kohtab peaaegu kõigis maailma kultuurides, erinevatel ajastutel ja paikades: Vana-Kreekas, Vana-Egiptuses, Vana-Hiinas, Indias, Siberis, Sumatral ja Skandinaavias. Labürinte võib mitmel kujul leida Peruu Nasca kõrbetasandikelt, Saharast Tassiilist (umbes 10 000 a. eKr) ja Pakistani moseedest. Labürindi spiraalmotiivi vanimaks näiteks on mammutiluust nõiaväeline ese, leitud Malta hilispaleoliitikumi (u. 24 000 a. eKr) asulakohast Baikali järve äärest Siberis. Tegemist on seitsmeringilise spiraallabürindiga (Richard D. Flavini joonis).

Labürindikujund oma veidi varieeruvates vormides on levinud üle kogu Euroopa. Kuigi kõige rohkem pronksi- ja rauaaegseid labürintkujutistega kaljujooniseid on leitud Vahemeremaades ning selles piirkonnas oli labürintkujutis laialt levinud ka antiikajal, ei ole labürindi algkodu siiski üheselt teada.

Suure tõenäosusega on Aegna kivilabürint rajatud rannarootslaste poolt. Ilmselgelt mõjutasid Aegna elu-olu siit mööda kulgenud mereteed, aga ka Iru linnamäe, hiljem Toompea linnuse vahetu lähedus. Labürindi lähipiirkonna vanimad leiud pärinevad 8-14. sajandist. Aegna kivilabürindi vanust ei ole võimalik paraku täpselt määrata, ent võimalik, et 6,5 meetri kõrgusel asuv labürint rajati 12.-15. sajandil.

Labürint on läbi aegade olnud mõjuvõimas sümbol, kujutades endast riituslikku pühapaika, energeetilist jõukeset, mida on kasutatud väe ammutamiseks, meelerännakuteks. Sellest ka erinevate kultuuride ja ajastute labürindiretke selgitused: labürindis kohtud iseendaga – meelerännak endasse; labürindiretk kui taassünd – rännak Kõiksusse ja tagasi; labürindi kese kui allmaailm, Suure Ema valdus, jumaliku neitsilikkuse keskpunkt.

Vanade labürintide avaused on üldjuhul, lisaks erilisele asukohavalikule, suunatud mõne astronoomilise sündmuse poole. Rootsi vanimate kivilabürintide avaused olid suunatud suvise pööripäeva päikeseloojangu suunas – Päikest kujustati Ürgema lapsena, ülemavaimuna. Niisamuti Aegna labürindil. On arvatud, et selline suunalisus annab rajatisele maksimaalse teovõime, muudab ehitised pühaks ning seal toimuvate müsteeriumide koostisosaks.

Esimesed andmed Aegna labürindist pärinevad Peeter Meylt (Mey oli 1929.-1934. aastani Aegna rannapatarei nr 1 ülem), kes informeeris leiust 06.11.1930 TÜ Arheoloogia Kabineti juhatajat Harri Moorat.

Mey-värvitud-labürint06.08.1931 kirjutas Mey Moorale, et kaevas lahti suurema osa labürindist. Mey lubas püstitada puhastatud labürindi ümber tara, kivid  valgeks värvida ning fotografeerida. Kirjale ongi hiljem lisatud foto (TLÜ AI. F.22. N.19.S.3 foto).

1931.aastal võttis Hariduse ja Sotsiaalministeerium Aegna kivilabürindi riikliku kaitse alla.

Mey poolt 1930-ndal leitud kivilabürinti peeti kuni 2009.aastani hävinuks. Põhjuseid oli siin mitu. 1923.aastast kuulutati Aegna kinniseks garnisoni maa-alaks. Hilisemad kirjutised, kus viidati labürindi kahjustustele, piirkonna metsastumine ning labürindi asukoha ebatäpsed kirjeldused lõid sooduspinna arvamusele, et labürint on hävinud.

Siiski õnnestus saare püsielanikel (Ilmar Võtti, Hugo Udusaar) mõningase otsingu tulemusel hävinuks peetud labürint 10. jaanuaril 2009. aastal leida.

Aegna-lab-2009.01

Labürindi puhastamisel veenduti, et hävinuks peetud rajatise idapoolne osa on siiski säilinud (14.01.2009 foto). Labürindi kiviringide vahelised sügavad käigurajad viitasid selle pikaajalisele kasutusele. Labürindi puhastamisel jäi püsielanikele silma selle keskalal eristuv süvis. Nagu hilisemal rajatise taastamisel selgus, asus lohk täpselt kivilabürindi keskmes. Võimalik, et see tekkis tantsuliste riitustoimingute tagajärjel.

Labürint leiti Eerikneeme tipust umbes 270 m lõuna-kagu suunas, väikese lagendiku kagupoolsest servast. 40 m labürindist põhja suunas asub endine keskkomandopunkt.

Kivide-ülestähendamine16.-18.09.2009 jätkasid OÜ Agu EMS arheoloogid labürindi maa-ala puhastamist, lisaks märgiti üles kõik labürindialal paiknenud kivid (fotol).

Arheoloogide palvel jätkasid kohalikud labürindi laiendatud puhastustöödega. Täiendavalt leitud kivide ülestähendamiseks saabusid arheoloogid 02.10.2009 taaskord labürindile. Samas eemaldati labürindil kasvanud puud koos kändudega.

2009.aasta novembris valminud arheoloogiliste uuringute aruandes märgitakse, et tuginedes Aegna labürindi puhul kindlalt teadaolevatele kiviringide arvule ja säilinud olulisele sõlmele labürindi keskosas, ei jää kahtlust, et tegu on klassikalist tüüpi 11-käiguringilise labürindiga (joonisel). Aruandes tõdetakse, et leitud, poolikul kujul labürint ei paku tavainimesele mingit avastamisrõõmu ning pakutakse selle restaureerimist ka  juhul, kui ei õnnestu labürindi skeemi mingite detailide osas saavutada konsensust, ent põhitüübi osas ollakse ühel meelel.

2010.aastal lõppesid labürindi komplekssed taastamistööd. Taastamistöödel tuginesid labürindi leidnud püsielanikud olulisel määral labürindialal leitud kivide analüüsile, mille käigus eristati kindla pinnasejäljendiga kivid ilmselgetest pinnase- ja segipaisatud kividest. Nõnda lisandus 41% ulatuses labürindil säilinud kividele 2% kändude juurimisel leitud kivi. 38% ulatuses kasutati labürindi algse kuju taastamiseks labürindialalt  leitud segipaisatud kive ning  juurde korjati ja lisati 19% ulatuses uusi kive.

Taastatud Aegna kivilabürint koosneb 960 kivist, mis on vaid mõnikümmend kivi vähem, kui Mey 1931. aastal oletas. Labürindi kivide kogukaal on umbes 4,5 tonni.Labürindi läbimõõt loode-kagu suunal on 8.20 ja kirde-edela suunal 9.20, kiviringide kogupikkuseks on 149 meetrit.

Tänapäeva massimeediast labürindi sisulisi teadmisi ei leia ja olemasolev on peaasjalikult üldistav. Silmnähtavalt ei oma valdav osa labürindi teema käsitlejatest tegelikkuses sügavat labürindikogemust või on tuginenud peaasjalikult 18-19. sajandi ülestähendustele, kui labürindi ürgomane sisu oli juba olulisel määral minetatud.  Siit ka arvukalt spekulatsioone ja väärtõlgitsusi, olgu selleks või Teadjate riitustoimingute samastamine meelelahutuslike lihttantsudega. Oma osa on siin kristlusel, kes “patuste” labürindi ülevõtmisel (viisakalt väljendudes) kohandas selle ristiusule vastavaks – palverännakuks Pühale Maale ning lisas sinna meelepäraseid ringtantse ja -laule.

Omaette komistuskiviks on labürindi rajamine. Uusi labürinte kiputakse rajama pigem ühekordse eneseväljendusaktsiooni raames, meelelahutuslikel ja turismiatraktsiooni eesmärgil. Ringide rajajatel puuduvad algteadmised nii ringi väest, kui ka labürindi asukoha ja käiguringide arvukuse märgilisusest, labürindi avause väelisest suunalisusest, aga ka sisenemissuunast, seeläbi labürindi enda keskme sisenemissuuna valikust (vastupäeva kulgev sisenemissuund seostub sisehingedega -surnud esivanemate hinged, libandid ja marused, libaloomad, päripäeva kulgev välishingedega -haldjad, valdjad, jumalused) ja paljust muustki.

Aegna ringikujulise kivilabürindi teekond läbi labürindi eri kihistuste koosneb vaid ühest võimalikust rajast ning see rada viib labürindi keskmesse. Rännak läbi labürindi kujutab endast meeleseisundi teisendamist, leidmaks enamat hingestatust, seeläbi vaimuväge ja -teadmisi. Labürindi teekond on igaühele ainuomane sooritus, mis on soovitav läbida ideaalis, kui selleks seesmine tung. Labürinti tasuks läbida kiirustamata – rahulikul sammul, häirimatus üksinduses, pingevabalt. Mobiiltelefon on soovitav labürindiretkeks välja lülitada.

Aegna labürindi tavapäraseks läbimiseks selle keskmesse ja tagasi kulub kümmekond minutit, millele lisandub selle keskmes seismine (soovitavalt kinnisilmi). Keskmes viibimise kestvus tuginegu sisetundele. Olgu lisatud, et meeleseisundi avatuse üheks enamavalduvaks “koostoime märgiks” on labürindi vahetul alal eristuva-tajutava valgusruumi teke.

Aegna labürint kuuvalgel

Aegna labürint kuuvalgel

Tihtilugu soovitatakse enne labürinti sisenemist konkreetne taotlus kujustada-mõttes sõnastada. See aga on üksnes Teadjate pärusmaa, niisamuti nagu nende vastavad taotluslikud labürindiretked pööripäevadel, täiskuul, päikesetõusul jne. Tavakülastajail ja -huvilistel vormub taoliste soovituste järgimine üldjuhul emotsionaalseks-illusoorseks meelepetteks, mistõttu jäägu soovilugude esitamine kõrtsi seinte vahele. Labürinti sisenemisel ja labürindiretkel saab tavakülastaja energeetilise transformatsiooni kujunemise protsessis määravaks vastuoksa just (soov)mõtlemise ning sellel tugineva taotlus(t)e vaigistamine.

Labürindi läbimisel avalduv mõjub igale labürindi läbijale sügavalt isiklikult, läbi isikliku hingetasandi. Labürindi esmasel läbimisel täheldatakse üldjuhul meelelist kergendust, tasakaalustatust, (hinge)rahu. Nii mõnigi labürindi läbimisega kaasnev tulem ei pruugi avalduda kohe.

Aegna labürindi keskmesse ja sealt tagasi on ca 270 meetrit. Vältida tuleks labürindi tarandite ületamist ning grupikülastuste puhul üldlevinud karjamentaliteeti – vältida karjas labürindi läbi tormamist, mis päädib üldjuhul isikliku piiratuse leppimise-kinnistamisega.

Labürindiretke sooritatakse üksi, häirimatus keskkonnas. Nagu 2012. aasta fotolt näha, on siin tegu mitme üleastumisega. Tegu on siiski erandliku olukorraga - mängufilmi "Üleastumine" võtetega

Labürindiretke sooritatakse üksi, häirimatus keskkonnas. 2012. aasta fotolt näeme mitut üleastumist. Tegu on siiski erandliku olukorraga – mängufilmi “Üleastumine” võtetega

Samal teemal:

“Siiski üks labürint”

“Labürint sai infotahvli”