Kauge külaline

Eile lendas saare püsikate koduõuele tuvi. Metstuvid ei ole Aegnal haruldus, ent antud lind eristus ilmse kodustatuse ja rõngastatud jalgade poolest. Nimelt olid tuvi vasakus jalas valge ja paremas punane rõngas. Lähivaatlusel selgus, et tegu on teelt, kirjete järgi Poolast, siia eksirännakuga sattunud kirjatuviga.

Keskkonnaameti rõngastuse spetsialisti Olavi Vainu pidas kirjatuvide eksirännakuid tavaliseks nähtuseks ning teelt eksinutega pole suurt midagi pihta hakata. Jääb vaid loota, et pikast teekonnast kosuv lind lõpuks õige sihtkoha üles leiab. Eestis on varemgi kohatud Poolast Saksamaale lendama pidanud kirjatuvisid.

Kui ühtse rõngastussüsteemi puhul märgitakse rõngastele maa, kust lind pärit on, rõngastuskeskuse nimi ja number, siis kirjatuvide puhul kasutatakse erinevaid märgistuskombinatsioone ja omaniku väljaselgitamine on paljuski õnne küsimus.

Kirjatuvi on aretatud kaljutuvist, keda on peetud juba enam kui 5000 aastat tagasi. Tänapäeval on maailmas aretatud sadu väga erineva väljanägemisega tuvitõugusid, tuvikasvatajate arvuks arvatakse olevat umbes 10 000.

Spordituvide pidamine on nii Euroopas kui ka mujal maailmas väga populaarne. Treenitud tuvisid kasutatakse mitmesugustel lennuvõistlustel, nagu “kõrglennud” ja “ralli”. Nii näiteks leidub tuvitõug tippler, mis on aretatud kestuslendudel osalemiseks. Fikseeritud rekordiks on vahetpidamata 22 tundi kestnud lend.

On tuvastatud, et tuvide erakordne oskus leida üles kodutee ei pruugi olla tingitud lindude võimest määrata Maa magnetvälja jõujooni. Tehtud katsete põhjal on Pisa ülikooli teadlane Anna Gagliardo jõudnud arvamuseni, et tuvid loovad maastiku kohal lennates oma ajus “lõhnakaardi” ning orienteeruvad selle järgi.