Kellele in, kellele out

Eesti loodus on heitlik ja piirkonniti erinev. Niisamuti ilmastik. Sellest ka lõputud halva ja hea ilma jutud. Kallab vihma – on halb, lõõmab päike – osadele jällegi halb. Mõnikord tuleb lisa teadmisest, et ei ole head ega halba ilma, on vaid kehv riietus või meeleolu.

Looduses ei ole head ja halba ilma ega riietust. Toimib ju ta omas rütmis, kus ka näiliselt negatiivsel katsumusel oma osa positiivsust.

Liinilaev Juku kurseerib Aegna vahet. Nii nagu eelnevatel suvistel puhkeperioodidel, võib nüüdki suure tõenäosusega arvata, kas liinilaev on külastajatest pungil, pooltühi, või siis kogunisti reisijateta.

Piisab vaid pilgust taevalaotusse mõistmaks inimloomust. On taevas päikseline, on oodata palju külastajaid, kui poolpilvine, siis vähem, on ilm sajune, vaid mõnda üksikut.

Loomad Aegna saarel näikse selle kogemusega ammu elavat, muutudes kestvate, nö kehvade ilmaoludega märksa julgemateks ja liikuvamateks. Pole ju siis neid lärmakaid kahejalgseid, kellel ilmast ja looduses olemisest isemoodi käitumine.

Ilm on vihmane. Väljud majast ja vaatad trepil tõtt häirimatult muru nosiva ja end kasiva sokuga. Vaatad ja mõtled – hea, et ilmad on just sellised nagu nad on.

Kellele in, kellele out.