Kiilide invasioon

Kuni 30 soojakraadini ulatuv kuumalaine ajas täna kiilid kihevile. Nõnda võis Aegna mereäärsetel aladel jälgida erakordselt palju, suurtes parvedes aktiivseid kiile.

Kiilid ongi just kõige aktiivsemad päikesepaistelistel kuumadel päevadel. Võimalik, et kiilide aktiivsuse üheks põhjuseks on ka praegune koorumise aeg.

Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 2-4 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ja kiil hakkab lendama.

Eestis elab umbes 50 kiililiiki. Kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt.  Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult.

Tavaliselt kütivad nad saaki niitude, veekogude jms alade kohal, kus on palju söögiks sobivaid putukaid.

Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine – kiilid talvituvad meil vastsete või munadena.