Kurb lõpp

Kuigi karmid talvekatsumused on juba ammu selja taga, ei ole loomadel lusti sellegipoolest. Aegna läänekaldal lebab hülge, tõenäoliselt hallhülge korjus.

Aegna ümbruses ei ole hüljes haruldane nähtus. Rohuneeme kaluritel on aeg-ajalt ikka mõni hüljes kergema saagi otsingul võrku külastanud. Kuigi nad Aegna kaldale otseselt rebaste ja inimeste tõttu ei kipu, võib neid kohata ohutul Väikesel Aegna laiul, mis asub Kurikneemest loode suunas. Nüüd näikse, et sealgi pole neil piisavalt ohutu. Just saare läänekaldalt on varemgi loomade, metssigade korjuseid leitud. Võib arvata, et Naissaarelt Aegnale ujunud metssigadele on saanud saatuslikuks Aegna-Naissaare vaheline tihe laevaliiklus, nii ka leitud hüljesele.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja, kelle arvukus on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Seetõttu kaalutakse ka tema kaitsetingimuste muutmist. Praegu kuulub hallhüljes II kaitsekategooriasse, muudatuste järel võib langeda kolmandasse.

Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle kahe meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringalased). Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg.