Lõhkamistöid jätkatakse

Delfi kirjutab, et pommigrupp jätkab Aegnal mürskude õhkimist, vaatamata, et kaks päeva tagasi kinnitati AK uudistele, et õhkimisi rohkem ei tehta.

Mürsud pidavat olema üliohtlikud ja nende õhkimine vältimatu. Seetõttu ei toeta demineerijad ka  mürskudeni viivate avauste sulgemist, kuna see võtvat aega ning mürsud oleks sinnamaani valveta. Samas on olnud patareis asuvad mürsud alates 1957-ndast, kui saar külastajatele avati ning on viimastest õhkimistest tänaseni, igasuguse järelvalveta.

Nõnda leiavad 30-ndate lõpust saare enimkülastatavas rannakaitsepatareis olnud mürsud oma jäiga äkklahenduse. Koos sellega jätkatakse saare atraktiivsema kinnismälestise lõhkamist, mis võib tuua kaasa uusi varinguohte.

Väidetavalt olid seniste õhkimiste purustused oodatust oluliselt väiksemad ja nüüd saab maa-aluses ruumis, kus enne pidi roomama, vabalt püsti seista, olgugi, et varisemisohtlikus.

Segadusttekitavad on ka andmed mürskudest, kuna Aegna rannapatareis nr. 1 olid kasutusel vaid  446,4 ja 470 kg kaaluvad mürsud, mille pikkus varieerus 0,95 meetrist 1,53 meetrini.

Huvitav on ka tõik, et õhitud mürskudest lõhkes vaid üks, ülejäänud läksid keskelt pooleks. 

Delfi tänases artiklis “Patareis õhitud mürsud olid tegelikult üliohtlikud”, on mainitud ka saarel olnud demineerijate poolset merikotka päästeaktsiooni. Kuigi keskkonnainspektsioonist paluti mereäärsel kivil istunud merikotkast (fotol) mitte puutuda ja häirida, pidasid päästjad õigemaks kotkas kinni püüda ja pea ööpäevaks koerapuuri toppida. Selle isetegevuse tulemusena ei ole täpselt teada, kui palju kotka vigastustest on põhjustatud entusiastlike kotkarappijate ja kui palju muul moel ning kuidas kotkas paraneb, kui paranebki.

Ega`s muud, kui jääme ootama järgmiseid vastuolulisi kirjutisi.