Enne Aegnal sildumist möödub laev kolmest paremale jäävast karist. Lõunapoolseim on Oolgrunni kari (nr. 1). Kajakakariks on seda hakatud nimetama rohkete kajakate tõttu, kes kividel puhkamas käivad.
Aegnast kagusse ja Kräsulist edelasse, Oolgrunnist aga kirde poole jääb Angerjakari (nr. 2). Küllap on Linnalahes varem ohtralt angerjaid leidunud, et nende järgi on nimetatud koguni kaks kari.
Angerjakarist ja Väikesest salmest idas ning vastu Rohuneeme on Kabelikari (nr. 3). Nime on see saanud Rohuneemel asunud väikesest kabelist.
Tagaloome otsast kagu ning Kumblist loode pool on veealune kari nimega Rootsi kants ehk Vahemadal (nr. 4). Lisagem, et vahetevahel moodustavad Kräsuli ning Aegna vahele ajutised liivakarid.
Eerikneemest pisut põhja pool ulatub veest välja omapärase nimega Peldikukari (nr. 5).
Kurikneeme juurest aga võtab alguse ja sirutab kaunis kaugele loode suunas saare veealune jätk.
Sellelt kerkib eemal kaks laevasõitu ohustavat kari: lähem on Sillikrunn (nr. 6), millel rohkemgi nimesid: Vahekari, Peenkari, Peenekarikrunn. Kaugemal paistab Suurkari ehk Vullikrunn – nr. 7 (Wulfsgrund – Aegna kari).
Sillikrinni ja Peldikukari vahekohal on rannast kaugel Vahekivi (nr. 8), selle ning Eerikneeme vahele jääb Lõhekari (nr. 9).
Saare lääneranna juures on kaks kari. Neist põhjapoolne, Kurikneemest mõnisada meetrit lõunas, on Aegnaga peaaegu juba kokku kasvanud Kliuhka- ehk Liuhkakari (nr. 10). Ning pisut edasi lõuna poole Punakivi- ehk Sitakari (nr. 11), mille nimi tuleneb kunagisest vägevast Punakivist. Punakivi õhkisid nõukogude mundrimehed. Õhkamise põhjuseks arvatakse toonaste mundrimeeste kartust merelt saarele hiilivate vaenlaste luurajate ees.
Teatud mõttes võib karina vaadelda kõrgvee ajal ka Aegna sadamasilla lähedale jäävaid rahne – kaht Voorimehekivi (nr. 12).