Kirdes ulatub välja suur, painutatud käsivarre kujuline Lemmik – Lemmikneem (nr.1), mis lõpeb Lemmiku ninaga (nr. 2), 1689. aasta kaardil Lemmiko otz. Nii kohaliku rahva, kui kalurite ja hülgeküttidele olnud see lemmikpaigaks.
Lemmikust sirutub välja väiksemaid maaninasid: itta on suunatud Tagaloome ots (nr. 3); läände aga, põhisaare ja Lemmiku vahelisse Külalahte Saadukse (nr. 4) ning Rabasloom (nr. 5). Lahe läänekalda neemed on lõunast alates Abneem (nr. 6), selle tipp on Kodukari ots ning Tagaheinamaa nukk – nr. 7, mille nimetus tuleneb samanimelise heinamaa järgi. Veidi edasi asub Aegna põhjapoolseim tipp Eerikneem (nr. 8).
Sealt umbes pool kilomeetrit loodesse jääb Lõhekari ots (nr. 9), mis on nime saanud samanimelise kari järgi. Siis algab kena kaarjas liivarand, supluspaik, mis ulatub saare loodenurgas asuva Kurikneemeni (nr. 10). Kurikneemest pöördub rannajoon lõunasse Punakivi- ehk Sitakarini (nr. 11), sealt edasi Talneeme poole (nr. 12). Arvatavasti pärineb nimi kunagisest männikust (rootsi keeli tall – mänd). Kuid 1826. aasta kaardil on sealne kohanimi hoopis Kalavälja neem.
Saarele jõudes astume laevast kaile, edasi Lohknase otsale (nr. 13), mille kunagised nimed olid Lokna või ka Odinik.
Mõnisada meetrit ida suunas on tömbivõitu maanina nimega Karnap (nr. 14). Kohe ranna äärest algab samanimeline kõrgustik. Võib arvata, et seal paiknes keskajal mingi primitiivne rajatis, nimelt on keskalamsaksa keeles karnap väljaulatuv ehitusosa.