Lustlik modell

Loode-läänetuuled on hiljutise jäävaba Tallinna lahe taaskord rüsijääga katnud. Samas ei anna pealetungiv kevad asu ning jäätükkide vahelised veesilmad on visad jäätuma. See aga ei heiduta kohalikke vadereid, kes toidupala otsingul jääpankadel edasi-tagasi saalivad.

Ka hüljestele näikse rüsijää meele järgi olevat. Nõnda oli üks hallhüljes võtnud nõuks otse saare sadama kõrvale, umbes 50 meetrit kaldast peesitada. Kohalikke elanikke märgates ei teinud hüljes teist nägugi, pigem vastupidi, aeg-ajalt end sügades ja asendit muutes käitus ta pigem kogenenud staarmodellina.

Looduskaitsealune hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isaslooma pikkus on 2,5-2,7 m ja kaal kuni 300kg, emasloomade pikkus on 1,6-1,9m, kaal 180-250kg. Siinne hallhüljeste arvukus ulatub 3000 piirimaile.

Hallhüljes on paikse eluviisiga. Tema elupaikadeks on mere ulguosad. Toitub peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt. Ka kipuvad nad sagedasti kalavõrkude kallale. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad.

Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus-märtsis ning tavaliselt sünnib üks, umbes 15 kilosena. Kuna hülgeema piim on väga rasvane (rasvasisaldus kuni 60%), võtavad vastsündinud iga päev pea 2 kilo juurde. Algul on pojad väga abitud. Imetamine kestab kolm nädalat, pojad hakkavad vees käima alles üheksa kuu vanuselt.

Emased hallhülged elavad kuni 40 aastat, isased  30. Looduslikke vaenlasi on hüljestel vähe, kui mõned juhused mõrtsukvaaladega välja arvata. Läbi aegade on Eesti rannikualadel kõrgelt hinnatud hülgerasva, mistõttu on inimene olnud hüljeste peamine vaenlane. 

Maailmas elab 33 erinevat hülgeliiki. Meie vetes elab lisaks hallhülgele tuhatkond viigerhüljest.