Metsa seenele

Kevad kulgeb omasoodu ja paiguti  vägagi erinevalt. Kuigi Aegna on suures osas nüüdseks lumevaba, leidub siin piirkondi, kus veel nii mõnegi kobeda lumememme valmis meisterdada annab. Samas jagub aga ka piisavalt kevadist avastamisrõõmu.
kogrits 009(2)Võib näida üsna kohatu naljana, ent Aegnal on seeneaeg käes – esimesed kümmekond kevadkogritsat on juba oma omapärased kübarad liivapinnasest männikust välja upitanud.

Kevadkogritsal on ebakorrapäraselt käärulis-voldilise, mõneti aju meenutava, ümara kujuga kübar. Punakaspruun kübar on algul sile, ent kasvades ja vananedes muutub aina voldilisemaks, värvus aga kohvipruunist mustjaspruuniks. Kübara läbimõõt on 3-10 cm. Kevadkogritsa lõhn võib olla meeldiv, lausa puuviljane.

Kevadkogrits on söödav vaid kupatatult. Seene maitse on mahe. Eriti hea on kogrits omlettides, suppides ja praetuna.
Kevadel korjatavatest seentest peetakse kevadkogritsat, rahvapäraselt tuntud ka hoonisa ja lehmanisa nime all, üheks populaarsemaks.

Mükoloog Veiko Kastanje osundab siinkohal, et kogritsa praadimist ja küpsetamist ei tohiks mingil juhul võrdsustada kupatamisega – kevadkogrits on ilma kupatamata mürgine.