Paljutõotav miljoniprojekt

1914. aastal alustati Aegnal tsaar Nikolai II korraldusel Peeter Suure nimelise merekindluse rajamist. Ulatuslike tööde tarvis ehitati saare lõuna tippu, Lohknase otsa kai. Algselt mõlemapoolset sildumist võimaldav puidust kai oli varustatud kitsarööpalise raudteega (fotol). 

Aeg ja tormituuled on teinud oma ja samas asuv tulepaagiga varustatud 63 m pikkune ja 8 m laiune sadamakai koosneb nüüd valdavalt betoonkonstruktsioonidest.

Praegune sadamakai on avatud nii tormituultele kui  kiirlaevade äkklainetele, muutes laevade sildumise väga keeruliseks ja riskantseks. Ka seab kai pikkus ja  ühepoolne sildumisvõimalus omad piirangud. Olukorra parandamiseks valmis äsja  Tallinna Kommunaalameti tellimusel Aegna sadama tehniline projekt ja selle keskkonnamõju analüüs. Tööd telliti INTERREG IV A projekti “Friendly Island Routes” raames Ramboll Eesti AS-lt. 

Sadama eskiislahenduse väljatöötamisel peeti olulisemaks laevade ohutust ning vajalike sildumiskohtade ja võimaluste kavandamist. Ekspertide grupp töötas algselt välja neli eskiislahendust. Sadama basseini sügavuseks peale süvendustöid arvestati 3 meetrit.  Muus osas erinesid eskiisid suuresti, kuni sadamahoone, sauna ja poe ehitamiseni  pinnasetäitega täidetud tehisalale meres.

Neljale algsele lahendusele koostatud maksumused kõikusid vahemikus 1 794 678 – 3 069 943 eurot. Et Tallinna Kommunaalamet pidas maksumusi kõrgeteks, otsustati edasi arendada neljast algsest eskiisist sobilukumat. Nii valmis lahendus, mis näeb ette olemasoleva kai 160 m pikendust  lainemurdja näol ning eraldiseisvat 86 m idapoolset lainemurdjat (kliki Ramboll Eesti AS joonisele). Lainemurdjate kõrgusteks üle keskmise merevee taseme on vastavalt 2 ja 1,5 meetrit. Lisaks plaaniti Lohknase kaldasse trepiga varustatud 30 m ujuvkai. Ujuvkai juurde mahub silduma ligi 24 väikelaeva (pikkusega 13 m, laiusega 3 m, süvisega kuni 2,5 m). Tulevikuks on jäetud võimalus ehitada välja teine sarnane või pikemgi ujuvkai. Kai pikendus annab samuti võimaluse edasiarendusteks. Selle saab lihtsate meetoditega ümber ehitada kaiks, mis saab vajadusel vastu võtta suuremaid aluseid. 

Valminud tehnilise lahenduse keskkonnamõju analüüsis jõuti järelduseni, et süvendustööde käigus veesambasse sattuv heljumi negatiivne mõju vee kvaliteedile (läbipaistvusele) on ajutine. Süvendataval  alal põhjataimestik ja -loomastik hävib ning sadama teistsuguste setete ja veesügavuste tingimustes kujuneb ilmselt teistsuguse ning vaesemana. Mõju põhjataimestikule pole aga tugev, kuna suurel osal praegusest sadama alast puudub looduslikule merepõhjale iseloomulik taimkate. Ehitustegevuse mõjud kalastikule on ühekordsed ning kalastiku elutingimused ja arvukus piirkonnas taastuvad. Linnustikule olulist negatiivset mõju ei nähta. Muutused veelindude toidubaasis võivad toimuda vaid ajutiselt väga piiratud alal. Leiti, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala kaitse-eesmärke.

Aegna sadama projekti maksumuseks pakkus Ramboll Eesti AS  970 400 eurot. Tallinna kommunaalamet esitas taotluse Kesk-Läänemere programmi saarte ja saarestike allprogrammi välisprojektile REBIRTH  (Saarte ja saarestiku taassünd) toetuse saamiseks. Juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse, alustatakse projekteerimist tuleva aasta augustis ning ehitust 2012. aasta jaanuarist detsembrini.