Piltuudis

Erinevalt teistest Eesti piirkondadest jäätub Aegna ümbrus eriti visalt pakkudes siin erinevatele linnuliikidele mõnusat talvist äraolemist. Seda aga, et keset talve kühmnokk-luikedele laululuiged seltsi pakuks, täheldavad saare elanikud esmakordselt. Nõnda peavad juba paar nädalat pea poolsada laululuike siinsetel jäävabadel kaldaäärsetel lakkamatut laulupidu.

Laululuik on üks Eesti suursugusemaid linde. Segamini võib ajada väikeluigega, kuigi viimane on väiksem, on ta kehakujult, käitumiselt ja häälitsuselt sarnane. Ent nagu nimigi ütleb, on laululuik valjema olemisega. Ka on väikeluige nokal vähem kollast ja rohkem musta. Kogenematum linnusõber võib ehk kaugelt segi ajada ka kühmnokk-luigega, kuid viimase tunduvalt kohevam kuju ja punane nokk laululuige saleduse ja kollase nokatüvi vastu peaks asjad kergelt oma kohtadele asetama. 

Eestis on laululuik tuntud eelkõige massilise läbirändajana. Läbiränne algab kevadel märtsis, lõpeb mais. Sügisel algab läbiränne oktoobris ja lõpeb novembri keskpaigaks. Eestis talvitub laululuik peamiselt Lääne-Saaremaal ja Põhja-Eestis. Sõltuvalt talve karmusest ning jääoludest kõigub talvituvate laululuikede arv paarisajast kuni tuhande isendini. Erinevalt arvukast kühmnokk-luigest kuulub laululuik Eestis looduskaitse alla.

Käesolev foto on tehtud 30.01.2011 Aegna saare lõunakaldal. Vasakul esiplaanil kühmnokk-luik, tagaplaanil kollase-musta nokaga laululuiged.