Piltuudis

Kui suur-kirjurähn on Aegnal arvukalt levinud lind, siis musträhni kohta on senini andmed puudunud. Ent täna õnnestus kohalikel oma meeldivaks üllatuseks jäädvustada  koduselt männitüve kallal askeldavat musträhni.

Vihmatrill, metskukk, mustrõõt – need on vaid mõned musträhni rahvapärased nimed, levinumaks nimeks aga on vahest ehk nõgikikas.

Musträhn on Eesti suuremaid rähnilisi – kehapikkus on 45 cm ja kaalub umbes 300 grammi, mis on suur-kirjurähnist üle kolme korra rohkem. Mõlemad sugupooled on üleni mustad, kuid neid eristab see, et isasel on terve pealagi punane, aga emaslinnul on ainult väike punane kuklalaik.

Musträhn kuulub looduskaitse alla. Eestis elab 1000-2000 haudepaari. Elupaigana eelistab suuri oksmetsi, männi-segametsi, kõrgtüvelisi hõredaid männikuid.

Musträhn on hästi pelglik lind, kes ehmatab väiksemagi sahistamise peale. Seetõttu püüab ta inimesi vältida ning end nende eest varjata. Elab paarina vaid pesitsemise ajal. Pesa teeb musträhn tavaliselt 8-12 meetri kõrgusele suure männi või haava tüvesse. Pesitsusaeg kestab märtsist juunini. Emaslind muneb 2-6 muna. Haudumisaeg on umbes 14 päeva, hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad saavad lennuvõimeliseks nelja nädala vanuselt ning siis nad lahkuvad pesast ja hakkavad pesa ümber redutama. Vanalinnud toidavad ja hoolitsevad nende eest seni, kuni nad iseseisvuvad.

Musträhn on tähtis metsakahjurite hävitaja toitudes erinevatest puidus elavates putukatest, tema lemmiktoiduks on aga hobusipelgad. Musträhni tunneb ära tema valju häälitsuse järgi: lennates on see “krük-krük-krük…” ning puul istudes on häälitsuseks “klii-ü”.

Vanim teadaolev musträhni eluiga on 14 aastat.