Saagem tuttavaks – nastik

Need nastiku fotod on tehtud täna Aegna sadamakail. Et nastikud saarel leidub, on saare püsielanikele teada juba 2003. aastast. Enne seda arvati ja kirjutati, et saarel madusid ei ole.

Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle kõhupikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavalised kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib näiteks Saaremaal kohata ka täiesti musti, kuklalaikudeta isendeid.

Eestis on nastik levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Kirde-, Põhja- ja Kesk-Eestis on haruldasem. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid. Aegnal on nastikut siiani kohatud Kalavälja ja Karnapi piirkondades. Jälgi on nähtud ka Külalahe liivarannas.

Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu – ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja – ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks.

Nastik võib kinnipüütuna küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni, sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi. Noored nastikud püüavad ka putukaid. Kalu söövad harva.

Paaritumine toimub aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom 6-30 nahkja kestaga muna.

Muna läbimõõt on 18-27 mm. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15-19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks.

Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi – madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne.