Supelrandade eskiisprojektist

Vastavalt Projekt O2, Keskkonnaagentuur Virdise ning Tallinna Kommunaalameti vahel sõlmitud lepingule valmis Aegna supelrandade eskiisprojekt, milles antakse hinnang kaitseala rekreatiivse kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele, maastike koormustaluvusele ning esitatakse ettepanekuid edasiseks.

Projektis on supelranna planeeringualaks valitud kaks liivaranda, mis paiknevad vastavalt saare põhjaosas ning Lemmiku kaela lõunaosas.

Umbes 1,2 km pikkust põhjaranda nähakse kasutamiseks suurimale puhkajate hulgale – nii telkimiseks kui rannapäevitamiseks. Lisaks senirajatud lõkkekohtadele, tualettidele ja paigaldatud prügiurnidele nähakse vajadust randa viiva tähistatud teedevõrgu kavandamist. Pinnase tallamise vähendamiseks tuleks rajada laudteed või siis näiteks puruteed. Ka on rannas puudus riietuskabiinidest. Nõukajast pärit rannavolle postid soovitatakse likvideerida, kuna tuul on seal puhunud lahtise liiva ja maapind on kaetud jämefraktsiooniga, mis võib kaasa tuua mängijate vigastamisi.

Lemmiku nina kaelal vastu Kräsuli saart asuv supelrand vajaks vastavalt projektile samuti tähistatud teedevõrku ja seda juba alates Lemmiku kaelal asuvat kivikülvist. Puhkerajatiste arvu rannala põhja(ida)osas suurendada ei soovitata, pigem vastupidi.

Omaette teemaks on saare koormustaluvuse probleemid. Aegna metsade lubatav tallamiskoormus varieerub rekreatsiooniperioodil (120 päeva) 0,1-3,0 in/ha, sambliku kasvukohatüübis 0,1 in/ha. Sellest lähtuvalt pakutakse ette pururajade rajamist, ebasoovitatavatele radadele/teedele läbipääsmatute puuistanduste istutamist. Viimaste nimistusse on kantud Kalavälja tee 12 Flora puhkemajast Tagamaa tee suunas kulgevat kaks teed ning Külaniidu tee 8 kuni loodusmajani viivast kahest paralleelsest teest üks tee. Paraku pakutakse siinkohal projektis toimiva teelõigu kaotamist, kuna kõrgpingeliinide alune teelõik vajavat liinide tõttu nii või teisiti hooldamist. Samas on projekti koostajatel jäänud kahe silma vahele tõik, et loodusmaja ehitusega sissesõidetud omaalgatuslik liinialune tee kulgeb mööda lausliiva ning kõrgpingeliinid kuuluvad 2011.aastal likvideerimisele. Enamgi, kõrgpingeliinide juures kasvab kaitsealuseline erkpunane neiuvaip.

Kuna Flora majast põhja suunda kulgev ja Kurikneeme teele jõudev matkarada möödub võrdlemisi lähedalt (ca 150 m kauguselt) I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka pesapaigast, soovitatakse senise matkaraja nihutamist mõnikümmend kuni paarsada meetrit lääne suunas. Siingi on tegemist näpukaga, kuna soovitud suunas ja ulatuses raja ümbersuunamine lähendaks matkajaid erinevalt soovitust kotkaste pesitsuskohale veelgi lähemale ning rikuks taodeldava 500 m kaitseareaali nõuet. 

Projektis peetakse seniseid plastmassist prügikonteinereid loodusmaastiku miljöösse mittesobivateks ning soovitatakse need välja vahetada paremini sobituvate puitlippidest prügikogumiskastidega. Kuidas soovitus tuleohutust arvestab, projekt ei kajasta. Prügikonteinereid soovitatakse paigaldada ka loodusrajale.

Aegnal puudub kanalisatsioonivõrk. Praegu on kõikidel majadel ja supelrandades olevatel välikäimlatel omad kogumiskaevud. Eranditult kõik kuivkäimlad, va loodusmaja, on kaevatud aukudega. Riigimaale loata püstitatud Aegna Reiside sadamakõrtsi käimla ei vasta kõrtsi külastajate vajadustele/nõuetele. Saarel on kasutusel kaks puurkaevu – saare keskel ja sadama juures, neist jooksevad ka lokaalsed veetrassid. Perspektiivis võiksid mõlemad piirkonnad omada lokaalseid omapuhasteid.

Mootorsõidukite liikumisel toetutakse kaitse-eeskirjaga kinnistatud sõiduteedele.

Aegnal on rohkesti endiseid militaarobjekte, mis on tänaseks võsastunud ja kinni kasvanud. Seetõttu soovitatakse olulisemate objektide eksponeerimiseks teostada võsa- ja metsaraiet. Ka soovitatakse avada ja korrastada rannapatarei nr 1 ligi 100 meetrise maaalune koridor sealsete ruumidega.

Maastikukaitseala külastajaid jaotatakse projektis jämedas laastus kaheks, kelleks esimesed on ühepäeva puhkajad /päevitajad ning pidutsejad (need, keda saare loodus eriti ei huvita), teised loodusradade/vaatamisväärsuste nautlejad. Projektis märgitakse, et Aegna kodulehe avamise ja toimetamisega 2009. aasta algusest on pilt saare külastajate ootuste ja soovide suhtes muutunud. Kui varemalt olid ca 30% saare külastajatest nn aktiivsed puhkajad – loodushuvilised ning ca 70% passiivsed puhkajad, siis viimase käivitumisega suurenes siinse looduse- ja vaatamisväärsuste külastatavus hinnanguliselt kaks korda ning protsentnäitajad vahetusid.