Täiendatud kaardist

Aegna endiste militaarehitiste kaart sai täiendatud. Tänud siinkohal hea koostöö eest kaardi kujundajanud Mait Luidalepale.

Kliki suuremaks

Tegemist on senistest inforohkeima Aegna militaarkaardiga. Ent seegi koosneb peaasjalikult läinudsajandi esimese poole militaarehitistest ning kajastab vaid osa kogu värvikast saare sõjaajaloost.

Pealegi ei liigitu paljud sündmused üheselt militaartegevuse alla. Olgu selleks siis 6.02.1577 1200 tatarlase rüüsteretk üle Soome lahe jää Uusimaale, mille käigus rüüstati ka Aegnat ja Pranglit või 1704. aasta ooberst Buchi juhitud kasakate röövretk, mille käigus “kasakad röövisid Tallinna all kariloomi ja nottisid nii palju inimesi maha, et linnaülemus mahamatmiseks abi pidi andma” ning kus ka Aegna ei jäänud puutumata.

Aegna militaarajalugu ei piirdu kaugeltki vaid kaardile kantud ehitistega. Nõnda on Lemmiku kivikülvi ühel rahnul mälestustahvel kahele, 1931. aastal granaadi plahvatuses hukkunud kaitseväelasele.

Nimelt, plahvatas 16.10.1931 kell 15.20 kivikülvist paarikümne meetri kaugusel kaevikus õppuste käigus reamees Reinhold Rebase käes granaat Lemon. Plahvatus kiskus sõduril mõlemad käed, millele järgnes silmapilkne surm. Paari sammu kaugusel viibinud õppuste korraldaja leitnant Johannes Rebas sai peast raskelt haavata ning toimetati otsejoones toona Karnapi tee 1 asunud ambulantsi ning kaatri saabumisel edasi kaitseväe keskhaiglasse. Kolm päeva hiljem heitis Rebas meelemärkusele tulemata hinge.

Tegemist oli käsigranaadi defektiga. Veidi varem, 13.07.19131 hukkus Lemoni plahvatuse tagajärjel ka kaks Auto-tanki rügemendi kaitseväelast. Lemoni granaadi enneaegses plahvatuses hukkunuid oli ka Rootsis ja Soomes.

Johannes Rebas maeti 20.10.1931 Kaitseväe kalmistule ning Reinhold Rebase 21.10.1931 perekonna matmispaigale – Pirita uuele kalmistule.