Tallinlased saavad tasuta

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule määruse eelnõu, mille kohaselt saavad tallinlased isikustatud ühiskaardi alusel laevaliinil Tallinn-Aegna-Tallinn tasuta sõita. Lisaks tallinlastele saavad tasuta sõidu õiguse kõik eelkooliealised lapsed, puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud ning sügava või raske nägemispuudega isikud ja nende saatjad. Sellega soovib abilinnapea Taavi Aasa sõnul linnavalitsus soodustada looduses viibimist ja Tallinna haldusalas oleva Aegna külastamist.

Kuna liinilaev Vesta mahutab 47 reisijat, siis on selgusetu kuidas kõik saarele soovijad, sealhulgas saare püsi- ja hooajaelanikud piiratud kohtadega laevale pääsevad. Linnavalitsuse pressiteatest selgub, et piletimüük laevas algab 30 minutit enne reisi algust ning et edasi-tagasi sõidupileteid on võimalik osta ainult AS Kihnu Veeteed veebikeskkonnas.

Kihnu Veeteed foto - Aegna liinilaev Vesta

Kihnu Veeteed foto – Aegna liinilaev Vesta

On igati positiivne, et linnavalitsus hoolitseb linnakodanike eest ning püüab soodustada looduses viibimist. Samas on ka selge, et tasuta sõidu puhul kasvab saare külastatavus, seeläbi suureneb ka koormus kogu väikesaarele, mis on teadupärast maastikukaitseala.

2010-2011. aastatel Aegnal tehtud keskkonnauuringutest selgub, et senise kasutuskoormuse juures esineb Aegnal mitmeid piirkondi, kus metsa alustaimestik on kahjustunud või hävinud teeradadel, mis laienevad aasta-aastalt. Esineb ka piirkondi, kus kogu metsaalune on suures osas kahjustatud. Suur osa Aegna saare metsadest kasvab liivmuldadel ja on tallamisõrna alustaimestikuga. Nende metsade rekreatsioonist tingitud kahjustused on praegu ilmsed ja võivad tulevikus veelgi suureneda. Edasine külastuskoormuse suurenemine võib viia olemasolevate teeradade laienemisele ja uute radade tekkele ning juba kahjustatud alade veelgi suuremale kahjustumisele.

Seni on Aegna maastikukaitseala külastanud aastas keskmiselt 8000 inimest – umbes 5000 liinilaevaga ning 3000 muude alustega. 2011. aasta keskkonnauuringute kokkuvõttest selgub, et juba olemasoleva külastuskoormusega on kaitseala keskkond kahjustatud ning suureneva koormusega kahjustused vaid suurenevad. Paraku mingeid meetmeid seniste kahjustuste piiramiseks, rääkimata edasiste ärahoidmisest, pole ette võetud. Pigem vastupidi. Kui näiteks eelmistel aastatel alustati saarel hooajaliste koristustöödega üheaegselt liinilaeva käivitumisega, siis tänavu sootuks pool kuud hiljem. Kas nõnda astutakse sammukese lähemale Euroopa rohelise pealinna tiitlile, ilmselgelt mitte.