Vähem ja rohkem

2011.aasta rahvaloenduse andmetel on Eesti saarte elanikkond eelmise loendusega võrreldes 14% vähenenud. Samas on asustatud saarte arv kasvanud 5% võrra.

Kui 2000.aasta loenduse andmetel elas Eesti saartel 47 404 inimest, siis viimaste loenduste järgi on alalisi elanikke vaid 40 715.

2000.aasta rahvaloenduse andmetel oli püsivalt asustatud 14 saart ja laidu – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kassari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissaar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi ja Naissaar. 2011.aasta loenduse andmetel on neile lisandunud veel viis – Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Mohni ja Aegna saar.

Seega on viimase loenduse andmetel Eestis 19 püsielanikega saart. Saaremaal, Hiiumaal ja Muhul elab ligi 97% Eesti saarte elanikest.

Aegnal elab alaliselt kaks ja suveti kümmekond inimest. Saar on Keskkonnaameti valitsusala ja Tallinna linna hallata. Viimase suhtumine piirkonda on tuntavalt tarbijalik, mis pärsib püsielanike kasvu ja saare jätkusuutlikkust tervikuna. Põhirõhk on suvise liinilaeva käivitamisel, inimeste edasi-tagasi veol  saarele ja saarel asuvasse loodusmajja. Puudub palgaline  saarevaht ning see tühimik on kohalike täita. Niisamuti koonerdatakse saare heakorrastamise pealt, mille tulemusena on isegi enimkülastatavad vaatamisväärsused, nagu näiteks vana kalmistu, suur kivikülv, kivilabürint, samuti kohalike hooldada.