Liinilaevast

47-kohaline liinilaev Vesta sõidab Tallinn-Aegna-Tallinn liinil maist oktoobrini. Laev väljub Linnahalli kõrvalt Kalasadamast. Ühe otsa sõiduks kulub umbes 50 minutit.

Sõidugraafikuga saab tutvuda ja piletit broneerida Kihnu Veeteede kodulehelt.

Soovitav on edasi-tagasi sõidupilet ette osta. Kui võimalus tellitud pileti väljatrükiks puudub, piisab ülesmärgitud pileti numbrist.

Aegna sadamast

Lohknase otsal asuval Aegna sadamakail puudub akvatoorium ja lainemurdja. Seetõttu tuleks veesõidukite omanikel arvestada lisaks võimalikele tormilainetele ka kiirlaevalainetega. Sadamas asub saart tutvustav kaart, veevõtukoht, laevaootepaviljon, piknikupingid ja välikäimla. Suviti ka välikohvik ja reservpäästerühm.

Sadamakai rajati Lohknase otsa 1914. aastal. Lohknase nimi tuletub tõenäoliselt sadama alajaamaga külgnevast lohust, nime lõpp aga rootsi sõnast näs (=maanina).

Saarel liikumine

Saarel on tihe teede võrgustik. Klikkides Aegna kodulehe avalehel lingile “Kaardid”, avaneb saare  üldkaart, mis on abiks saarel liikumisel ning vaatamisväärsuste külastamisel.

Kui vajate asjade kohaletoimetamiseks transporti (järelkäruga ATV), helistage telefonil 503 4606.

Veebruarist kuni juuli lõpuni kehtib ajavahemikus 15.02.-31.07. Kurikneeme sihtkaitsevööndis liikumispiirang (saare infotahvlitel 1.02.-15.07.). Tegemist on merikotka pesitsusalaga.

2019-2021 ökosaarte projekti raames saarele paigaldatud ´uuendatud´ infokaartide ja -postide puhul on ignoreeritud viimaste aastate olulisi uurimistulemusi. Seetõttu on need  asjatundmatud ja eksitavad. Sama lugu on saart tutvustava infostendi ja infomaterjalidega.  Üksi infokaardil on ligi poolsada eksimust.  Niisamuti on ´uuendatud´ viidasüsteem vildakas. Olgugi, et see oli püsielanikele juba algselt teada, on sellele osundanud ka külastajad ise.

Ökosaarte projekti raames paigaldati saarele külastatavusseire süsteem. Samas suleti  seniseid teadmisi eirates saare põhja- ja lõunaosa, sh saare supelrandasid ja vaatamisväärsusi ühendav oluline teelõik Külaniidul. Külaniidu on ühe värvikaima ajalooga saare piirkond. Seal asuvad muuhulgas ka  kaitsealused kultuurimälestised.    

Avalikust korrast

Aegna kuulub Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse ning saarel kehtib Tallinna linna avaliku korra eeskiri. Selle kohaselt on keelatud lärmata ja tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda.

Vastavalt müra taset käsitlevale määrusele liigitub Aegna maastikukaitseala mürataseme normimisel I kategooriasse, mistõttu on päevane maksimaalne müratase võrreldav kõlariteta muusiku esinemisega ning öine maksimaalne müratase inimkõne valjudusega.

Lemmikloomade kaitsealale toomisel tuleb järgida järgmist eeskirja –  Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri.

Telkimisest ja lõkke tegemisest

Aegnal on lõkke tegemine ja telkimine lubatud ainult Suures põhjarannas ja Lemmikul asuva Suurepaadi ranna ametlikes telkimis-lõkkekohtades ning kinnistu omanike nõusolekul vastava eramaa piires. Kuue telkimiskohaga Suurde põhjaranda ( ca 1,7 km) saab sadamast mööda Tagamaa teed. Kolme telkimiskohaga Suurepaadi randa (ca 1,9 km) jõuab eksimatult mööda saare lõunakallast. Telkimiskohad on varustatud puupinkide-laudadega, lõkkekoha, grillaluse  ja prügikonteineritega. Telkimiskohtade läheduses asuvad kuivkäimlad.

Lõket paluks kustutada veega, mitte liivaga !

Ühe lausega

Aegna kerkis merepinnast umbes 5 100 aastat tagasi.

Saare pindala on 3,03 km², ümbermõõt veidi üle 10 km.

Aegna on suuruselt 17-s Eesti meresaar. 

Kui varemalt elas Aegnal aastaringselt 2 elanikku, siis nüüd loevad end ka mitmed fiktiivsed sissekirjutanud.  

Aegnal asub arvukalt kultuurimälestisi. Lisaks asub siin 24 kaitsealusest rändrahnu, vana kalmistu ning maagiline kivilabürint.

Ulukitest kohtab Aegnal metskitsi, metssigu, rebaseid ja kährikuid, 2021. aastast ka mäkru.

Suurimaks pesitsevaks linnuks on merikotkas, väiksemaks pöialpoiss.

Mürkmadusid ei ole, on nastikud.

Saarele tulles tasuks suviti arvestada puukide ja sääskedega.

Saarel puudub toidukauplus.