Liinilaevast
Liinilaev väljub Linnahalli kõrvalt. Ühe otsa sõiduks kulub umbes 20 minutit. Katamaraan sõidab mais vaid nädalavahetustel, järgnevatel kuudel aga kõikidel päevadel, v.a teisipäev. Sõidugraafikuga tutvumiseks ja pileti ostmiseks kliki SIIA. |
Aegna sadamastLohknase otsal asuval Aegna sadamakail puudub akvatoorium ja lainemurdja. Seetõttu tuleks veesõidukite omanikel arvestada lisaks võimalikele tormilainetele ka kiirlaevalainetega. Sadamas asub saart tutvustav kaart, veevõtukoht, laevaootepaviljon, piknikupingid ja välikäimla. Suviti ka välikohvik ja reservpäästerühm. Sadamakai rajati Lohknase otsa 1914. aastal. Lohknase nimi tuletub tõenäoliselt sadama alajaamaga külgnevast lohust, nime lõpp aga rootsi sõnast näs (=maanina). |
Saarel liikumineSaarel on tihe teede võrgustik. Klikkides Aegna kodulehe avalehel lingile “Kaardid”, avaneb saare üldkaart, mis on abiks saarel liikumisel ning vaatamisväärsuste külastamisel. Kui vajate asjade kohaletoimetamiseks transporti, helistage telefonil 503 4606. Vahemikus 15.02.-31.07. kehtib Kurikneeme sihtkaitsevööndis seoses merikotkaste pesitsusalaga liikumispiirang. Seetõttu tuleks seal märgitud ajal liikumisest hoiduda või siis piirduda olemasolevate radadega. 2019-2021 ökosaarte projekti raames saarele paigaldatud ´uuendatud´ infokaartide ja -postide puhul on ignoreeritud viimaste aastate olulisi uurimistulemusi, rääkimata väikesaare eripärast. Seetõttu on need asjatundmatud ja eksitavad. Üksi infokaardil on ligi poolsada eksimust. Niisama puudulik on ´uuendatud´ viidasüsteem. Ökosaarte projekti raames paigaldati saarele külastatavusseire süsteem, millest pole siiani vähimatki kasu olnud. Samas suleti seniseid teadmisi eirates saare põhja- ja lõunaosa, sh saare supelrandasid ja vaatamisväärsusi ühendav teelõik Külaniidul. Ka on Külaniidu ühe värvikaima ajalooga piirkond, kus asuvad muuhulgas kaitsealused mälestised. Peale Külaniidu tarastamist on kitsede arvukus väikesaarel langenud saarel enam kui poole võrra. |
Avalikust korrastAegna kuulub Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse ning saarel kehtib Tallinna linna avaliku korra eeskiri. Selle kohaselt on keelatud lärmata ja tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda.
Lemmikloomade kaitsealale toomisel tuleb järgida järgmist eeskirja – Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri. |
Telkimisest ja lõkke tegemisestAegnal on lõkke tegemine ja telkimine lubatud ainult Suurepaadi ranna kolmes ametlikus telkimis-lõkkekohas ning kinnistu omanike nõusolekul vastava kinnistu piires. Suurepaadi randa (ca 1,9 km) jõuab eksimatult mööda saare lõunakallast. Suurepaadi ranna telkimiskohad on varustatud puupinkide-laudadega, lõkkekoha, grillaluse ja prügikonteineritega. Telkimiskohtade läheduses asub kuivkäimla. 2023. aastast on Suure põhjaranna 6 telkimis-piknikukohta ametnike korraldusel likvideeritud. Ühtekokku on saare 10-st telkimis-piknikukohast likvideeritud 7. 1990. aastast saarel tegutseva keskkonnakaitseorganisatsiooni MTÜ Roheline Rügement kogemuste põhjal suurendab saare spetsiifika mittevaldamine ja selle alaväärtustamine nii tuleohtu kui ka prügistatust, mis omakorda pärsib avalikku korda. “Spetsialistid” on “lahendanud” küsimuse 3 sildi lisamisega, mis keelavad telkimise ja lõkke tegemise. Samas on vaid nädalapäevad peale kõnealuste siltide paigaldamist fikseeritud mitmeid omaalgatuslikke telkijaid. Neist üks keelusildi vahetust lähedusest, ja seda õigustusega, et konkreetses kohas keelusilt puudub. Ka 2005. aastal püüti saarel mitmeid probleeme “lahendada” arvukate keelusiltide paigaldamisega. Peale püsielanike selgitustööd jäid siis sildid paigaldamata. Selle asemel paigaldati üle saare prügikonteinerid, alustati prügi äraveoga mandrile, rajati 10 telkimis-piknikukohta. Justkui sellest veel vähe, andis 2023 mais Tallinna Kesklinna Valitsus korralduse korjata saarelt ära pea pooled prügikonteinerid, tänu milledele tagati saare puhtus. Võimalik, et kedagi häiris puhas saar saar või keegi luges kohvipaksu pealt, et seejärel hakatakse prügi koju tarima. On ju võrreldes 2005. aastaga paljugi muutunud. Näiteks mitme aasta kandideerimise järel lõpuks 2023 Euroopa rohepealinna tiitli saanud Tallinnas raiuti 19.02.2023 Eesti Ekspressis avaldatu põhjal aasta varem 3 korda rohkem puid, kui istutati. 16.05.2023 ajalehes Pealinn teatab MUPO, et prügistamiste arv on Tallinnas aastaga üle kolme korra kasvanud … . |
Üldine infoAegna kerkis merepinnast umbes 5 100 aastat tagasi. Saare pindala on 3,03 km², ümbermõõt veidi üle 10 km. Aegna on suuruselt 17-s Eesti meresaar.
Lemmikul asub kivikülv, mis koosneb 24 kaitsealusest rahnust. Kivikülvi kõrval asub vana kalmistu, Eerikneemel maagiline kivilabürint. Ulukitest kohtab Aegnal metskitsi, metssigu, rebaseid, kährikuid, üksikuid oravaid. 2021. aastal fikseeris looduskaamera Aegnal ka mägra. Suurimaks pesitsevaks linnuks on merikotkas, väiksemaks pöialpoiss. Mürkmadusid ei ole, on nastikud. Saarel puudub toidukauplus. Sadamas on suviti avatud kiosk. Lõpetuseks valik püsielanike ütelusi:
|
